Johannes Ruven

Eesti kirjanik

Johannes Heinrich Ruven (18. oktoober 1902 Peterburi2. aprill 1942 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Ta töötas aastatel 19231940 Tallinna elektrijaamas montööri ja ametnikuna, lõpetas 1938. aastal Tallinna Kolledži, oli 19401941 ajalehe Sirp ja Vasar vastutav sekretär ning juunis 1941 (pärast sõja algust) esitas avalduse Eestimaa Kommunistlikku Parteisse astumiseks.

Ruven hukati süüdistatuna kommunistlikus meelsuses Saksa okupatsiooni ajal, Eesti Julgeolekupolitsei ja SD korraldusel.[1]

Looming

muuda

Ta kirjutas novelle, näidendi ja ka vesteid varjunime Jaak Räbal all.[2]

Novellikogud

muuda
  • "Võitlus" (1931)
  • "Julius Jürgens võidab enese" (1937)

Näidend

muuda
  • "Süüdlased" (1936)

Viited

muuda
  1. Dokumendid kõnelevad Johannes Ruveni mõrvamisest. Keel ja Kirjandus, 1960, nr 12, lk 744-746
  2. Johannes Ruven Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Välislingid

muuda