Johannes III (Saare-Lääne piiskop)
See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes III kohta vaata lehekülge Johannes III; Johann III kohta vaata lehekülge Johann III |
Johannes III Orgas (ka Johann Orges, Orghes, Orgias, Orgies, Ories) (umbes 1420 või 1430/1435[1] – 19. märts 1515) oli Saare-Lääne piiskop 1491–1515.
Elulugu
muudaPäritolu
muudaVasallisuguvõsast pärit Orgas sündis kõige varem 1420. aasta paiku Riia peapiiskopkonna alal, tema nõnda varases sünniajas on aga kaheldud ja arvatud, et ta võis sündida ka 10–15 aastat hiljem. Tema isa oli Jürgen Orgas ja tal oli vend Georg ning õde Katharina, viimane oli abielus Tile von Herzenradega.[2]
Haridustee
muudaOrgas immatrikuleeriti 14. juunil 1451 koos vend Georgiga Rostocki ülikooli.[3][4] Tema ja ta vend said ajavahemikus oktoobrist 1452 aprillini 1453 bakalaureusekraadi.[5][6] 1460–1461 õppis ta Bologna ülikoolis,[7] 1461 sai temast seal Saksa natsiooni (Saksa aladelt pärinevate üliõpilaste) prokuraator. 21. veebruaril 1463 sai ta Bologna ülikoolis litsentsiaadi, seejärel kanoonilise õiguse doktorikraadi.
Vaimulik Vana-Liivimaal
muudaAlates 1464. aastast oli ta Riia peapiiskopkonna ofitsiaal (kõrgametnik), selles ametis võis ta olla kuni 1477. aastani. 1473. aastal on teda esimest korda mainitud Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitli dekaanina. Augustis 1482 määrati ta Riia peapiiskopkonna vikaariks (asevalitsejaks), samas ametis oli ta ka veel järgmisel aastal. 1485., 1486. ja 1489. aastal on teda nimetatud Tartu toomhärraks ja 1489. aastal Saare-Lääne piiskopkonna ofitsiaaliks. Ta oli ka Riia peapiiskopkonna generaalvikaar, paavsti nuntsius, eksekuutor ja paavstlik komissar. Paavst Sixtus IV soovis Saare-Lääne dekaanilt Orgaselt 1480 aidata Riia peapiiskop Stephan Grubet ametisse asuda Riias ja et Liivi ordu liikmed ei teostaks peapiiskopi vastu õigusrikkumisi. Orgase soovil saatis Samlandi piiskop Johann Rehwinkel 14. oktoobril 1481 paavsti otsuse Saksa ordu kirikliku karistuse (indult) osas. Ta oli 1480 seotud Nicolaus Dangkwardi murega, kellelt võeti ära vikariaat. [8]
Saare-Lääne piiskop
muudaAjavahemikus 14.–21. novembrini 1491 valis Saare-Lääne toomkapiitel Orgase piiskopiks. Seejärel siirdus ta Rooma, et endale paavsti kinnitus hankida, samuti saavutas ta Riia linna interdikti alt vabastamise. 26. märtsil 1492 kinnitas Innocentius VIII ta ametisse ja ta ordineeriti piiskopiks 1. aprillil 1492. [9]
1513. aastal sai Johannes Orgase koadjuutoriks Johannes Kievel, sel puhul märgiti, et Orgas on üle 80 aasta vana. Johannes Orgas suri 19. märtsil 1515 kella 8 paiku õhtul Haapsalus ja maeti 23. märtsil Haapsalu piiskopilinnuses asuvasse Maarja kabelisse. Tema surma järel koostas vana ja uut piiskoppi ülistava kirjutise toonane Saare-Lääne piiskopkonna kantsler Johann Lohmüller, kes väitis, et Orgas oli surres 95-aastane.[10]
Varia
muudaUmbes 1500. aastal sai Tallinna raad Saare-Lääne piiskopilt Johannes Orgeselt loa Kõpu tuletorni ehitamiseks ja 1504. aastal hakati seda ehitama. Johannes Orgese piiskopiks oleku ajal, arvatavasti 1500. aastatel, ehitati ka Käina kirik.
Viited
muuda- ↑ Leonid Arbusow vanem, Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Teil IV (1912), lk 155.
- ↑ Leonid Arbusow vanem, Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Teil IV (1912), lk 154–155.
- ↑ Andmed Johannes Orgase kohta Rostocki ülikooli matrikliportaalis.
- ↑ Andmed Georg Orgase kohta Rostocki ülikooli matrikliportaalis.
- ↑ Andmed Johannes Orgase kohta Rostocki ülikooli matrikliportaalis.
- ↑ Andmed Georg Orgase kohta Rostocki ülikooli matrikliportaalis.
- ↑ Philipp Schwartz: "Die Livländer auf der Universität Bologna 1289–1562." Mittheilungen aus dem Gebiet der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands 14 (1890): 410–460.
- ↑ Christian Gahlbeck, Klaus Neitmann, Madlena Mahling: "Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch 1480–1483." 14. kd
- ↑ Catholic Hierarchy andmebaas.
- ↑ Tiina Kala. Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest. Tuna, 2009, nr. 1, lk. 29–38.
Kirjandus
muuda- Arbusow, Leonid. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Teil II (1901), lk 80; Teil II (1902), lk 62, Teil IV (1912), lk 154.
Eelnev Peter Wetberg |
Saare-Lääne piiskop 1491–1515 |
Järgnev Johannes IV Kievel |