Johann von Luce

Johann Wilhelm Ludwig von Luce [joh'ann v'ilhelm l'uudvihh fon l'uutse] (25. august) 1756[1] Hasselfelde4. juuni (23. mai) 1842 Kuressaare) oli estofiil, pastor ja kirjanik.

Elukäik

muuda

Luce õppis alates 1769. aastast Halberstadti toomkoolis ning läks 1774. aastal Göttingeni ülikooli usuteadust õppima. Sealt siirdus ta 1776. aastal Helmstedti ülikooli, kus ta oma stuudiumi lõpetas. Pärast õpinguid töötas ta mõne aasta koduõpetajana ning 1781. aastal läks Saaremaale Rootsikülla koduõpetajaks. Aastatel 17831785 oli ta Püha Jakobi koguduse kirikuõpetaja. Sellest ametist loobus ta paari aasta pärast usuliste kahtluste tõttu.

28. (17.) augustil 1784 abiellus Luce Johanna Luise von Vietinghoffiga Sandlast (22. oktoober 17657. september 1788). Pärast abikaasa surma läks ta Saksamaale kus alustas 1789. aastal Göttingeni ülikoolis arstiteaduse õpinguid, lõpetas 1792. aastal Erfurdi ülikooli meditsiinidoktori kraadiga. Järgmisel aastal naasis ta Saaremaale, kus ta abiellus 21. detsembril 1793 Augusta Christine von Aderkasiga Pöidelt (29. juuni 177212. oktoober 1817). Samal aastal sai Luce Pilguse mõisa pandiomanikuks (oli seda kuni 1805. aastani). Aastatel 17851832 oli ta ka Lahetaguse mõisnik.

Luce on maetud Kudjape kalmistule.

Kirjanduslik tegevus

muuda

Luce avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807–1812) ja tegi kaastööd Johann Heinrich Rosenplänteri väljaandele "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache".

Avaldas teosed "Terwisse katekismusse ramat" (1816) ja "Nou ja abbi, kui waesus ja nälg käe on" (1818).

Ta asutas 1817. aastal Kuressaares[2] esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ning lõpetas tegevuse asutaja kadumise tõttu. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks.

Muu tegevus ja tunnustus

muuda

Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid nimetusi (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Tema botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama.

Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige.

Mälestuse jäädvustamine

muuda

1. septembril 2017 avati Kuressaares Luce Kool, mis on eraüldhariduskool 1.–6. klassi õpilastele ja mille eesmärk on rõhutada von Luce panust Saaremaa loodus-, haridus- ja kultuuriloos.[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Indrek Jürjo: Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756-1842), raamatus: Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts. Herausgegeben von Norbert Angermann, Wilhelm Lenz und Konrad Maier. Münster: LIT 2011, lk 17.
  2. Hain Rebas, SAJAVIIEKÜMNE AASTANE “ÕPETATUD EESTI SELTS” JA MEIE, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992, lk 117
  3. Luce Kooli veebisait.

Kirjandus

muuda
  • Indrek Jürjo: Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756-1842). Ein Aufklärer auf der Insel Oesel, raamatus: Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts. Herausgegeben von Norbert Angermann, Wilhelm Lenz und Konrad Maier. Münster: LIT 2011, lk 15-41 (Baltische Biographische Forschungen 1; Schriften der Baltischen Historischen Kommission 17)

Välislingid

muuda