Johan Huizinga

Hollandi ajaloolane

Johan Huizinga (hollandi hääldus: [ˈjoːɦɑn ˈɦœy̯zɪŋɣaː]; 7. detsember 1872 Groningen1. veebruar 1945 De Steeg, Holland) oli hollandi ajaloolane, 20. sajandi esimese poole üks olulisemaid kultuuriajaloolasi ja ühiskondlikke publitsiste.

Johan Huizinga
Sündinud 7. detsember 1872
Groningen, Holland
Surnud 1. veebruar 1945 (72-aastaselt)
De Steeg, Holland
Teadlaskarjäär
Töökohad ajaloolane
Tuntumad tööd "Homo Ludens"

Elu muuda

Johan Huizinga sündis 7. detsembril 1872 Groningeni ülikooli füsioloogiaprofessori perekonnas. Ta astus 1891 samasse ülikooli õppima hollandi filoloogiat, keskendudes peatselt võrdlevale keeleteadusele ja orientalistikale. 1897. aastal kaitses ta doktoritöö, mis käsitles vanaindia näitekirjandust. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Haarlemis, kuni valiti 1905. aastal Groningeni ülikooli Hollandi ja üldajaloo professoriks. 1914. aastal pälvis ta üldajaloo ja ajaloolise geograafia professuuri Leideni ülikoolis, kuhu ta jäi oma akadeemilise karjääri lõpuni 1942. aastal, mil Saksa okupatsiooni käigus ülikool suleti ja Huizinga arreteeriti. Pärast lühikest vangistust saadeti Huizinga pagendusse De Steegi linnakesse, kus ta 1. veebruaril 1945 suri.

Looming muuda

 
Johan Huizinga Homo ludensi prantsuskeelse tõlke väljaanne

Huizinga kõige tuntum teos on 1919. aastal ilmunud hiliskeskaja Euroopa kultuuriajaloole pühendatud uurimus "Herfsttij der Middeleeuwen: Studie over levens- en gedachtenvormen der veertiende en vijftiende eeuw in Frankrijk en de Nederlanden" ("Keskaja sügis: uurimus 14.–15. sajandi elu- ning mõttevormidest Prantsusmaal ja Madalmaades"). Selles on antud paeluv sissevaade hiliskeskaja mõttemaailma ja tõstatatud teemasid, mis kujundasid oluliselt kultuuriajaloo arengusuundi 20. sajandil. Teine Huizinga peateos on "Homo ludens. Proeve eener bepaling van het spel-element der cultuur" ("Mängiv inimene. Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse", 1938). Nendele lisaks kirjutas Huizinga veel mitu ajaloolist uurimust, sealhulgas raamatu Rotterdami Erasmusest (1924), ning mõned ühiskonnakriitilised esseekogumikud, sh "In de schaduwen van morgen. Een diagnose van het geestelijk lijden van onze tijd" ("Homse varjus. Meie ajastu vaimse haiguse diagnoos", 1935).

Teosed muuda

Kogutud teosed hollandi keeles muuda

  • Kd 1: Oud-Indië, Nederland. Haarlem: Tjeenk Willink, 1948.
  • Kd 2: Nederland. Haarlem: Tjeenk Willink, 1948.
  • Kd 3: Cultuurgeschiedenis I. Haarlem: Tjeenk Willink, 1949.
  • Kd 4: Cultuurgeschiedenis II. Haarlem: Tjeenk Willink, 1949.
  • Kd 5: Cultuurgeschiedenis III. Haarlem: Tjeenk Willink, 1950.
  • Kd 6: Biografie. Haarlem: Tjeenk Willink, 1950.
  • Kd 7: Geschiedwetenschap, Hedendaagsche Cultuur. Haarlem: Tjeenk Willink, 1950.
  • Kd 8: Universiteit, Wetenschap en Kunst. Haarlem: Tjeenk Willink, 1951.
  • Kd 9: Bibliografie en Register. Haarlem: Tjeenk Willink, 1953.

Tõlked eesti keelde muuda

  • Johan Huizinga. Mängiv inimene. Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse. Tõlkinud Mati Sirkel. Tallinn: Varrak, 2003
  • Johan Huizinga. Keskaja sügis: uurimus 14.–15. sajandi elu- ning mõttevormidest Prantsusmaal ja Madalmaades. Tõlkinud Mati Sirkel. Tallinn: Varrak, 2007
  • Johan Huizinga. Kultuuriajaloo ülesanne: valik artikleid, esseid, kõnesid. Koostanud Joep Leerssen. Tõlkinud Mati Sirkel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013

Viited muuda