Jiří Hájek
Jiří Hájek (6. juuni 1913 Krhanice Benešovi lähedal – 22. oktoober 1993 Praha) oli Tšehhoslovakkia riigitegelane ja diplomaat.
Jiří Hájek lõpetas Karli Ülikooli juristina. Aastatel 1937–1939 töötas ta rahanduse alal. Pärast Tšehhia okupeerimist Saksamaa poolt osales ta vastupanuliikumises ja vahistati. 1939. aasta novembris mõisteti talle 12-aastane vabadusekaotus. Teise maailmasõja lõpuni oli Hájek Saksamaal vangis. 1945. aastal pöördus ta Tšehhoslovakkiasse tagasi ja töötas lühikest aega Tšehhoslovakkia Ametiühingute Keskliiidu sekretärina. 1946–1948 oli ta Töölisakadeemia peasekretär. Alates 1948. aastast oli ta Tšehhoslovakkia Rahvakogu liige. 1948. aasta juunis sai ta Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Alates 1948. aasta veebruarist töötas ta Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaadis. 1950. aastal sai ta Poliitiliste ja Majandusteaduste Kõrgkooli prorektoriks. 1954. aastal sai Hájek Karli Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Teaduskonna dekaaniks. 1954. aasta oktoobris asus ta tööle välisministeeriumis. 1955–1958 oli ta Tšehhoslovakkia saadik Londonis. 1957. aasta detsembrist kuni 1962. aasta veebruarini oli Jiří Hájek Tšehhoslovakkia välisministri asetäitja. 1962–1965 oli ta Tšehhoslovakkia alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. 1965–1968 oli Hájek Tšehhoslovakkia hariduse- ja kultuuriminister.[1]
1968. aasta 9. aprillist kuni 19. septembrini oli Jiří Hájek Tšehhoslovakkia välisminister.[2]
1968–1972 oli ta Tšehholovakkia Teaduste Akadeemia teadur. 1970. aastal heideti ta Tšehhoslovakkia Kommunistlikust Parteist välja. Alates 1972. aastal oli pensionil. 1977. aastal kirjutas ta alla Harta 77 manifestile.[3]