Jevgen Martšuk

Ukraina poliitik

Jevgen Martšuk (ukraina keeles Євген Кирилович Марчук; 28. jaanuar 19415. august 2021 Kiiev) oli NSV Liidu julgeolekutöötaja (KGB kindral), Ukraina poliitik ja riigiametnik.

Jevgen Martšuk
Jevgen Martšuk
Ukraina kaitseminister
Ametiaeg
25. juuni 2003 – 23. september 2004
Eelnev Volodõmõr Škidtšenko
Järgnev Oleksandr Kuzmuk
Ukraina peaminister
Ametiaeg
6. märts 1995 – 7. mai 1996
Eelnev Vitali Massol
Järgnev Pavlo Lazarenko
1. Ukraina julgeolekuteenistuse juht
Ametiaeg
6. november 1991 – 12. juuli 1994
Eelnev Mõkola Goluško (kt)
Järgnev Valeri Malikov
Isikuandmed
Sündinud 28. jaanuar 1941
Surnud 5. august 2021
Rahvus ukrainlane
Elukutse poliitik

EluluguRedigeeri

Martšuk oli aastatel 1991–1994 esimene Ukraina julgeolekuteenistuse juht. Ta oli ka Ukraina kaitseminister (2003–2004) ja peaminister (1995–1996).

Martšuk lõpetas 1963. aastal Kirovogradi Riikliku Pedagoogilise Instituudi. Juba üliõpilasena värvati ta KGB-sse ja pärast instituudi lõpetamist sai temast KGB Kirovogradi oblastivalitsuse operatiivtöötaja. Hiljem on ta olnud Ukraina NSV KGB 5. osakonna ülem ja Poltaava oblastivalitsuse ülem (1988–1990). 1990. aastal määrati Martšuk Ukraina NSV KGB ülema 1. asetäitjaks.

5. juunist kuni 6. novembrini 1991 oli ta Ukraina NSV kaitse, julgeoleku ja eriolukordade minister. 6. novembril 1991 määrati Martšuk UNSV KGB õigusjärglase Ukraina Julgeolekuteenistuse esimeseks ülemaks.

1. juulil 1994 määras äsja presidendiks valitud Leonid Kutšma Jevgeni Martšuki uue valitsuse asepeaministriks ja 31. oktoobril 1994 esimeseks asepeaministriks. 6. märtsil 1995 määrati ta peaministri kohusetäitjaks ja 8. juunil sai temast Ukraina peaminister.

TunnustusRedigeeri

AuastmedRedigeeri

  • 1991 – kindralleitnant
  • 1992 – kindralpolkovnik
  • 1994 – armeekindral[1]

ViitedRedigeeri

  1. УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ. Про присвоєння Є. Марчуку військового звання. Tekst: Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику МАРЧУКУ Євгену Кириловичу - Голові Служби безпеки України. 23 березня 1994 року, N 111/94