Jakob Pärn
Jakob Pärn (30. oktoober 1843 Lahvardi talu, Torma – 6. oktoober 1916 Elva) oli eesti kirjanik ja pedagoog, eestlaste rahvusliku liikumise tegelane.
Jakob Pärn sai oma alghariduse Carl Robert Jakobsoni isa Adam Jakobsoni käest ja oli hiljem Jakobsoni ideede pooldaja, kes lootis samuti Vene keisrivõimu abiga baltisakslaste positsioone nõrgendada ja eestlaste omi tugevdada.
Jakob Pärn õppis Torma kihelkonnakoolis, 1862–1863 Tartus Oheimi elementaarkoolis, 1863–1865 Tartu kreiskoolis ning 1865–1869 Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris. Ta töötas 1869–1871 õpetajana Põltsamaal, 1871–1872 oli ta Lihula elementaarkooli juhataja. 1883–1908 Otepää kihelkonnakooli juhataja.
1908–1916 oli ta Lätis Valmiera Õpetajate Seminaris usuõpetuse ja eesti keele õpetaja.
Jakob Pärn oli abielus ja tal oli 11 last.
Jakob Pärn suri 6. oktoobril 1916 Elvas. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Looming muuda
Pärn kirjutas algul käsiraamatuid ja õpetlikke lastejutte, kuid tuntuks sai jutustusega "Oma tuba, oma luba", mille tõlkis 1882. aastal Carl Gustaf Swan esimese eestikeelse proosateosena soome keelde.
Teoseid muuda
Jutustused muuda
Mälestuse jäädvustamine muuda
26. oktoobrist 1932 kannab tema nime tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Torupilli asumis.
Välislingid muuda
- Jakob Pärn Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Jaan Undusk. Eesti lugu: Jakob Pärn: „Oma tuba, oma luba. Must kuub” Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2009