J. Edgar Hoover
John Edgar Hoover (1. jaanuar 1895 Washington – 2. mai 1972 Washington) oli USA riigiametnik. Ta määrati 10. mail 1924 FBI direktoriks ning Lyndon Johnson määras ta sellele ametikohale eluks ajaks, nii et ta jäi FBI direktoriks kuni surmani 1972.
Ta on kõige kauem ametis olnud täidesaatva organi juht USA-s. Ta oli ametis kaheksa (rekord) presidendi ajal alates Calvin Coolidge'ist kuni Richard Nixonini. Selle eeskuju hoiataval näitel piirati FBI direktorite ametiaega 10 aastale.
Hooverit peetakse tõhusalt töötava organisatsiooni loojaks, kuid teda on ka süüdistatud ametiseisundi kuritarvitamises avaliku elu tegelaste šantažeerimiseks ja õigustamatus poliitilises tagakiusamises. Hooveri programm COINTELPRO andis FBI agentidele õiguse ahistada, lõhestada ja hävitada "vaenlasi", nagu näiteks Musta Pantri Parteid (Black Panther Party) ja teisi vasakpoolseid poliitilisi organisatsioone.
Hoover sündis Washingtonis, kuid tema noorpõlvest on vähe teada. Tema esimene teadaolev sünnitunnistus pärineb aastast 1938. Teadaolevad andmed pärinevad põhiliselt ajakirjanik Jack Alexanderi kirjutisest aastast 1937.
Hoover lõpetas 1917 George Washingtoni Ülikooli õigusteaduse alal. Ta asus tööle USA Justiitsdepartemangu. Ta osutus võimekaks töötajaks ning ta edutati. Aastal 1919 asus ta juhtima vastasutatud üldluureosakonda. Sealt läks ta 1921 üle Juurdlusbüroo (hilisema FBI) asejuhiks ning 1924 määras justiitsminister ta direktoriks.
Kui Hoover FBI üle võttis, oli seal umbes 650 töötajat, sealhulgas 441 eriagenti. Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) nime ja volitused sai asutus 1935. Aastal 1939 hakkas FBI silma paistma siseluure alal.
Nähtavasti omandas Hoover märkimisväärse võimu, pannes inimeste, eriti poliitikute kohta kokku toimikuid, mida hoiti FBI ametlikest dokumentidest eraldi. See mitteametlik pärand on jäänud oletuseks, sest väidetavalt hävitas Hooveri aastakümneid ametis olnud sekretär preili Helen Gandy pärast Hooveri surma päevade kaupa neid toimikuid.
J. Edgar Hoover vallandas sageli huupi FBI agente. Ta armastas vallandada agente, kes "nägid välja nagu veoautojuhid" või kellel oli "terav pea" (st olid liiga targad).
Isiklikku
muudaKuulujuttude järgi oli Hoover homoseksuaalne, kuid seda pole suudetud tõestada, kuigi tema vaenlased seda väitsid. On väidetud ka, et ta tegeles transvestitismiga, kuid see on arvatavasti väljamõeldis. Hooveri parem käsi Clyde Tolson saatis teda pidevalt rohkem kui 40 aasta jooksul ning nad käisid sageli koos puhkusel. Hoover ja Tolson jäid mõlemad eluks ajaks vallalisteks ja Hoover elas koos oma emaga kuni ema surmani 1938, kui Hoover oli 43-aastane. Hoover sai presbüterliku kasvatuse ja kaalus noorpõlves vaimulikuametit. Seda avalikult teadaolevat tõsiasja kasutas ta selleks, et vältida võimalikke etteheiteid oma seksuaalsele või muule käitumisele.
Väidetakse, et meediaga sidemetes olev Chicago maffia šantažeeris teda sageli fotodega, mis kujutasid teda naiseriietes. See võiks olla seletuseks, miks ta neid väidetavalt kunagi ei puutunud. Ent kui talle anti käsk maffiat jälitada, siis ta tegi seda innukalt. Maffia allikate sõnul selliseid fotosid ei olnudki olemas.
Üks FBI memorandum 11. juunist 1943 mainib kuulujutte, et Hoover on homoseksuaalne ning tema ümber on grupp noori poisse, ning märgib, et need kuulujutud on liikunud vähemalt kaks aastat.
Kirjandus
muuda- Anthony Summers. "J. Edgar Hooveri salaelu. Ametlik ja salajane", lühendatult tõlkinud Loore Kremm, Eesti Raamat 1995, ISBN 9985-65-024-7
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: J. Edgar Hoover |
- "FBI juht tahtis 50tel vanglasse korraga saata 12 000 ameeriklast", Eesti Päevaleht, 23. detsember 2007