Järv-lahnarohi
Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) on lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim.
| Järv-lahnarohi | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Koldtaimed Lycopodiophyta |
| Klass |
Lycopodiopsida |
| Selts |
Lycopodiales või Isoetales |
| Sugukond |
Lahnarohulised Isotaceae |
| Perekond |
Lahnarohi Isoetes |
| Liik |
Järv-lahnarohi |
| Binaarne nimetus | |
|
Isoetes lacustris | |
Taime leidub Atlandi ookeani mõlemal kaldal. Euroopas elab ta Skandinaavias, Poolas, Põhja-Saksamaal, Madalmaades, Põhja-Prantsusmaal, Briti ja Fääri saartel ning Islandil. Põhja-Ameerikas kohtab teda Ameerika Ühendriikide Maine'i, Vermonti, New Hampshire'i ja Massachusettsi osariigis ning Kanadas New Brunswicki ja Nova Scotia provintsis. Taim on Eestis haruldane, kuulub II kaitsekategooria liigina looduskaitse alla (Eestis kasvab ka muda-lahnarohi, mis on aga veel haruldasem ja kuulub esimesse kaitsekategooriasse).
Järv-lahnarohi kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase või kivise põhjaga järvedes. Eelistab nõrgalt happelist vett. Kasvab 5–460 cm, välismaal vahel kuni 8 m sügavuses vees.
Tema lehed on 8–25, harva kuni 40 cm pikad ja 2–3 mm laiad, alusel kuni 5 mm laiused. Iga lehe alusel on eoskott, kus asuvad eosed. Lehti juurtega ühendav vars on väga lühike. Aastas kasvab varre otsa kaks täiendavat lehekogumit, kevadel ja sügisel. Taime kõrgus on 3–15 cm.
Paljunemine toimub tavaliselt hilissuvel või varasügisel. Eoskottides kasvab kahesuguseid eoseid: emased ehk megaspoorid, mille läbimõõt on 530–700 μm, ja isased ehk mikrospoorid, mille läbimõõt on mõni mikromeeter. Need eosed vabanevad eoskottidest ja alustavad uut elutsüklit.
Järv-lahnarohi on dekaploidne taim (10 komplekti kromosoome).
Välislingid muuda
Järv-lahnarohi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Järv-lahnarohi andmebaasis eElurikkus
