Iseseisvuse väljak

väljak Pärnus
Disambig gray.svg  See artikkel on Pärnu väljakust; Kiievi väljaku kohta vaata artiklit Maidan Nezaležnosti; teiste samanimeliste väljakute kohta vaata Iseseisvuse väljak (täpsustus)

Iseseisvuse väljak on Pärnu kesklinnas asuv esindusväljak. Aastani 2018 kandis väljak nime Rüütli plats.

Iseseisvuse väljak 2020. aastal

Väljak piirneb põhjas SEB pangahoonega, idas Aia tänavaga, lõunas Rüütli tänavaga ja läänes Ringi tänavaga.

Iseseisvuse väljak 2020. aastal

Iseseisvuse väljakul asub Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk.

AjaluguRedigeeri

19. sajandi keskel hakati likvideerima Pärnu kindlusevalle ja vallikraav lükati tasapisi mulda täis. Esimene hoone, mis kunagise kindlusvalli asemele ehitati oli Rüütli 40.[1]

1896. aastal jõudis Pärnusse raudtee ja raudteejaam ning vaksalihoone rajati tasandatud vallikraavi asemele.[2]

1911. aastal kerkis raudteejaama idapoolsesse serva Endla teatri hoone. 23. veebruaril 1918 loeti Endla teatri rõdult esimest korda ette Eesti iseseisvusmanifest.[2]

1937. aasta lõpul kuulutati välja Pärnu linnaväljaku kujundamise eelprojektide võistlus. Lahendada tuli olemasoleva raudteejaama üleviimine ning raudteejaama alt vabanevale maa-alale tähtsamate haldusasutuste püstitamine. Esikoha sai arhitekt Harald Arman. Raudteejaama asemele planeeriti Konstantin Pätsi nimelist väljakut, millele plaaniti püstitada Pätsi ausammas. Vastavalt planeeringule hakati 1939. aastal väljaku äärde ehitama Eesti Panga Pärnu osakonna hoonet, mis valmis 1945. aastaks.[2]

1944. aasta pommitamise tagajärjel süttis Endla teatri hoone. Kuigi teatrihoone oleks saanud taastada, siis okupatsioonivõim seda teha ei soovinud. 1961. aastal õhiti teatrimaja varemed ja hoone asemele kerkis Pärnu Hotell.[2]

 
Iseseisvuse väljak (Rüütli plats) 2011. aastal

Nõukogude perioodil seisis väljakul Vladimir Lenini kuju. Seetõttu oli ka väljaku ametlik nimi Lenini väljak.[2]

2001. aasta rekonstrueerimise käigus paigaldati väljakule purskkaev. Rekonstrueerimine läks maksma 2,6 miljonit krooni, millest miljoni annetas rohkem kui sada firmat ja eraisikut.[3]

2008. aastal avati väljakul Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument, mis kujutab Endla teatri rõdu, kust iseseisvusmanifest esimest korda ette loeti.[4]

2018. aastal toimus väljaku ja sellega piirnenud Rüütli tänava lõigu rekonstrueerimine. Väljak kaeti hallide graniitplaatidega, paigaldati uued pingid ja uuendati tänavavalgustust. Rekonstrueerimise maksumus oli 1,3 miljoni eurot. Samal aastal nimetati väljak Rüütli platsist ümber Iseseisvuse väljakuks.[5]

ViitedRedigeeri

  1. Tõnu Kann. "Rüütli platsil toetas käsi pead". Pärnu Postimees, 21. mai 2005. Vaadatud 23.08.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Jaak Juske. "Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 6: Pärnu bussijaama ümbruse lugu". forte.delfi.ee, 14. mai 2016. Vaadatud 23.08.2020.
  3. Teet Roosaar. "2001. aasta parim tegu on Endla teatri juurdeehitus". Pärnu Postimees, 18. detsember 2001. Vaadatud 23.08.2020.
  4. "Pärnus on valmimisjärgus vabariigi väljakuulutamise ausammas". ERR, 03. veebruar 2008. Vaadatud 23.08.2020.
  5. Joosep Laik. "Galerii: Rüütli platsi ehitus kulgeb plaanipäraselt". Pärnu Postimees, 6. aprill 2018. Vaadatud 23.08.2020.

VälislingidRedigeeri