Rüütli 40a
Rüütli 40a on panga- ja eluhoone Pärnus aadressil Rüütli tänav 40a.[1]
Rüütli 40a | |
---|---|
Üldandmed | |
Asukoht | Pärnu |
Ehituse algus | 1939 |
Ehituse lõpp | 1945 |
Aadress | Rüütli tänav 40a |
Omanik | Laurus S.a.r.l |
Koordinaadid | 58° 23′ 7,3″ N, 24° 30′ 18,4″ E |
Tehniline ülevaade | |
Korruseid | 3 |
Projekt ja ehitus | |
Arhitekt | Alar Kotli ja Anton Soans |
Hoone ehitati aastatel 1939–1945 Eesti Panga Pärnu osakonna jaoks.[2]
Tänapäeval asub hoones Pärnu Uue Kunsti Muuseum. Majas on ka neli korterit.[1]
Pangahoone asub Iseseisvuse väljaku ääres. Sellest põhja poole jääb Pärnu bussijaam.
Ajalugu
muudaEesti Panga Pärnu osakonnale uute ruumide ehitamisest oli juttu juba 1934. aastal. Eesti Panga nõukogu tegigi 1936. aastal juhatusele ülesandeks eeltööde tegemise ja uue maja maksumuse kalkulatsiooni koostamise. Maja asukohaks sobis Pärnu raudteejaama ala südalinnas, kuna Pärnu linnal oli plaan viia raudteejaam teise kohta. Hoone täpne asukoht selgus peale südalinna kujundamise projektide võistlust, mille võitis arhitekt Harald Arman.[2]
Eesti panga korraldatud hoonekavandite võistluse tulemusena pidid hoone lõpliku projekti kokku panema arhitektid Alar Kotli ja Anton Soans. Projekt valmis 1939. aasta aprilliks.[2]
Hoone ehitus algas 25. juulil 1939 ja nurgakivi pandi sama aasta 2. detsembril. Ehitus jätkus ka vaatamata vahepeal alanud teisele maailmasõjale. Hoone valmis 1945. aastaks.[2]
1944. aastal kolis hoonesse Pärnu Tsentraal Hoiukassa. 1944–1967 töötas pangahoone ruumides ka Endla teater.[2]
1993. aastal erastas Rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant, kes kuulus samal ajal Pärnu Maapanga juhatuse koosseisu, hoone riigilt Pärnu Maapangale 3,8 miljoni krooni eest, kuigi kinnisvaraekspertide hinnangul oli hoone väärtus umbes 20 miljonit krooni. Samuti sattusid panga kätte hoones asuvad korterid, kuigi seaduse järgi oleks olnud korteri üürnikel õigus oma elupind erastada.[3]
Kuna kirjavahetus riigi ja pangaga tulemusi ei andnud, pöördusid korterite üürnikud 1997. aastal kohtusse. Vaidlus jõudis Riigikohtusse, mis 2000. aastal otsustas, et riik on rikkunud seadust ja andis üürnikele õiguse oma korter välja osta. 2001. aastal sõlmisid Rahandusministeerium ja Pärnu Maapanga õigusjärglane Ühispank lepingu, et pank saab hoone korterite eest 20 miljonit krooni. Üürnikud said korterid endale tagasi alles 2005. aasta detsembriks.[4]
2007. aastal müüs SEB pangahoone Kanada suurettevõttele Homburg Invest ja asus ise ruume Homburgilt rentima. Seejärel on hoone liikunud erinevate välismaa ettevõtete vahel. Hoone omanik 2020. aasta seisuga on Šveitsi investeerimisfirma Laurus S.a.r.l. SEB sulges oma kontori Rüütli 40a hoones 2021. aasta veebruaris.[4][5]
Alates 2020. aasta sügisest tegutseb hoone teisel korrusel Pärnu Uue Kunsti Muuseum.[6]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Ehitusregister". Vaadatud 03.08.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Olaf Esna (5. juuli 2012). "Kuidas Eesti Panga Pärnu osakonnale maja ehitati". Pärnu Postimees. Vaadatud 03.08.2020.
- ↑ Urmas Kaldmaa (25. juuli 1997). "Ühispanga hoone erastamine Pärnus võib olla ebaseaduslik". Postimees. Vaadatud 03.08.2020.
- ↑ 4,0 4,1 Martin Laine (12. november 2016). "SEB hoone käänuline lugu". Pärnu Postimees. Vaadatud 03.08.2020.
- ↑ "Pärnu kontor alustab 1. veebruaril tööd uues asukohas". seb.ee. Vaadatud 21.02.2023.
- ↑ Ester Vilgats (10. veebruar 2022). "Pärnu plaanib Uue Kunsti Muuseumile ruumid osta". ERR. Vaadatud 21.02.2023.