Intermetso

Intermetso ehk intermezzo (itaalia intermezzo, keskladina sõnast intermedium, või ladinakeelsest intermedius 'vahepealne') on itaaliakeelne termin, mis kõige üldisemas tähenduses on vahemäng kahe suurema osa vahel lavateoses, näiteks draamas või ooperis, või pikemas muusikateoses. Laiemas tähenduses sama mis intermeedium. Muusikaajaloos on see sõna erinevatel ajastutel kandnud erinevaid tähendusi[1].

Detail maalilt, mis kujutab Veneetsia 18. sajandi teatripublikut jälgimas intermezzo't - tegelased laval on kaasaegses ja mitte kõrgklassile omases riietuses

AjaloostRedigeeri

RenessanssRedigeeri

15.-16. sajandil nimetati intermetsot intermedio ja see oli õukonnapidustustel etendatud muusikat, värssteksti, tantsu ja pantomiimi ühendav kostümeeritud etendus, enamasti vahemänguna sõnalavastuse vaatuste vahel.

Hispaania kuldajastu teatris oli entremés ehk paso koomiline lühistseen, mis lõppes muusika ja tantsuga ja mida esitati draamaetenduse vaatuste vahel.

Barokk ja ooperi-intermezzoRedigeeri

17. ja eriti 18. sajandil oli intermezzo Itaalias koomiline lühikese ooperi taoline vahemäng opera seria vaatuste vahel. Intermezzo oli iseseisva süžeega, kuigi lühem kui opera seria, mille vahele oli see lülitatud; tüüpiliselt oli intermetsode sisu kontrastina opera seria'le koomiline ja olmeline, tegelaskujud pärit madalamate klasside hulgast või oli tegelaste hulgas mõni commedia dell'arte karakter. Naljad sündmustikus olid sageli burlesksed, kasutati slapstick-komöödia elemente, maskeeringu ja ümberriietumise motiive, murdekeelt ja roppusi. Kuulsaim intermezzo sellest ajast on Pergolesi "La serva padrona", mida peetakse ühtlasi esimeseks koomiliseks ooperiks (opera buffa) ja mis vallandas pika sõnasõja itaalia ja prantsuse esteetika pooldajate vahel opera buffa's (Querelle des Bouffons 'koomikute kähmlus).

Intermetso-repertuaar kasvas ja levis jõudsamalt kui opera seria, seal esinesid sageli nimekad lauljad, koomiline sisu tagas populaarsuse ja intermetsosid oli lihtsam ja odavam lavastada. 1730. aastal olid koomilised intermetsod jõudnud igasse Euroopa nurka ja isegi Moskvasse kaua enne kui seal lavastati opera seria't.[2]

Intermezzo Prantsusmaa ekvivalent intermède oli oluline kohaliku muusikateatri mõjutaja ooperi kõrval ja sellest kasvasid 18. sajandi jooksul välja vodevill ja opéra comique. Erinevalt Itaalia intermezzo'st, mis tervenisti lauldi, kasutati Prantsusmaal vahemängudes muusika kõrval proosateksti ja see element kandus hiljem edasi neist kujunenud žanridesse.

Hilisem intermezzo muusikateatrisRedigeeri

Richard Straussi kahevaatuselise ooperi "Intermezzo" (1924) nimi kannab iroonilist tähendust.

Intermezzo instrumentaalmuusikasRedigeeri

19. sajandil tekkis sõnale "intermezzo" uus tähendus, seda hakati üha enam kasutama instrumentaalmuusika kontekstis. See tähistas ikka väikest vaheosa instrumentalteose suuremate osade vahel, kuid stiililt ja funktsioonilt leidus väga erinevaid intermetsosid.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri