Ava peamenüü

Inna Roostfeld (ka Rostfeldt; 28. juuli 1914 Narva-Jõesuu23. mai 2011 East Killingly, Connecticut) oli eesti esimene naislendur.

Inna Roostfeld sündis Narva-Jõesuus. Lapsepõlves elas tema pere talviti Peterburis. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist kolisid ta vanemad Eestisse. Ta lõpetas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Gümnaasiumi viimases klassis asus ta tööle lennubaasi töökotta ja järgmisel suvel pani ta end kirja lennukursustele. Ta ei lasknud end heidutada sellest, et samal suvel hukkus lennuõnnetusel tema lennuohvitserist hea sõber ning tema enda esimene lend lõppes maandumisel õppelennuki ninalikeeramisega. 13. detsembril 1934. aastal, päev pärast suurt lumesadu sooritas ta aga edukalt eksamilennu, kusjuures polnud ta varem tõusnud õhku masinaga, millel olid all suusad.

Aastatel 19381939 õppis ta Varssavi Tehnikaülikoolis masinaehituse osakonnas lennukite konstrueerimist. Alanud Teise maailmasõja tõttu jätkusid õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis; praktikal oli ta Franz Krulli masinatehase ja aviotehase (mis oli varem lennubaasi töökoda ja kus nüüd valmistatud lennukeid kasutati ka järgnenud sõja-aastatel) erinevates osakondades.

Aastal 1944 põgenes ta koos ema ja õega Saksamaale, isa jäi Eestist lahkumisega hiljaks ning tema elutee katkes Gulagis. Ta omandas 1948. aastal Saksamaal insenerihariduse ja siirdus järgmisel aastal USA-sse. Seal töötas ta alguses lapsehoidja ja teenijana, seejärel majapidajana haiglas. Pärast seda pääses ta joonestajaks tekstiilimasinaid tootvasse vabrikusse. Inseneriametit pidas ta mitmes firmas 70. eluaastani.

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa Bernhard Roostfeld oli 1920. aastatel minister mitmes Eesti valitsuses, 1930. aastatel tõusis ta Pikalaenu Panga direktoriks ja oli aastatel 19381940 Riigikogu liige, ema Alma Roostfeld oli lastearst. Onu Roman Roostfeld oli Esimese maailmasõja kangelane, Georgi mõõgaga autasustatu. Ameerikas olles abiellus Inna laevakapten Lorentsiga ja neil oli kaks last.

VälislingidRedigeeri