Ingerimaa tragunirügement
Ingerimaa tragunirügement (rootsi k. Ingermanländskt dragonregement) oli 1700–1710 ning edaspidi teise nime all tegutsenud Rootsi ratsaüksus, mis võttis osa Põhjasõjast. Üksuse esimene juhataja oli ratsaväekindral Otto Vellingk.
Üksuse teenistusajalugu
muudaIdee tragunirügemendik loomiseks tõi esimest korda välja Otto Vellingk, kes oma 21. aprilli kirjas rkj Karl XII-le rõhutas Ingerimaa kaitseks vajaminevate vägede puudust. Selle lahendamiseks pakkus ta moodustada Soome ratsarügementidest võetavate sõdurite pealt uue tragunirügemendi, mis peaks tegutsema ka rahuajal. Kuningas oli sellele vastu, kuid juuli alguseks oli rügemendi moodustamisega juba algust tehtud.[1]
1702. aastaks oli Vellingki juhitud üksuses 380 meest.[2] 1706. aastal sai rügemendi järgmiseks juhatajaks ooberst Jürgen Hastfer, kelle eest juhtis rügementi ooberstleitnant Heinrich Otto von Brakel, kelle käe all oli üksuses 1708. aastal 560 meest. Samal aastal osales rügement Georg Lybeckeri sõjakäigul Ingerimaal. Osa üksusest langes Viiburi piiramise järel vangi.[2]
Ülejäänud tragunirügementi asus juhtima Heinrich Otto von Brakel, kelle järgi kutsuti üksust ka Brakeli tragunirügemendiks. Selleks ajaks oli rügement ainuke, Läänemereprovintsides moodustatud üksus, mis polnud hävinud.[3] Brakeli surma järel võttis rügemendi üle Anders Boije, kes juhatas seda kuni 1716. aastani. Viimaseks rügemendiülemaks oli Joachim Georg von Ganschou, kelle all taganes üksus Soomest Rootsi. 1719. aastal liideti tragunirügement Soome maatragunirügemendiga.[4]
Viited
muuda- ↑ "Otto Vellingk and the new regiments : part 1". Vaadatud 24.07.2024.
- ↑ 2,0 2,1 "Svenska arméns regementen 1700-1718". Lk 13, 15-16. Vaadatud 24.07.2024.
- ↑ "The Swedish Army 1700-1718". Vaadatud 24.07.2024.
- ↑ Kjellander, Rune (2003). Sveriges regementschefer 1700-2000. Lk 271.