Inge Teder
Inge Teder (8. jaanuar 1931 Tallinn – 9. august 2015) oli eesti kunstiajaloolane ja -kriitik, pikaaegne Eesti Kunstimuuseumi töötaja.
Ta õppis Tallinna 20. Keskkoolis ja lõpetas selle 1950. [1]
1955 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli.
Töötas 1957. aastast alates teadustöötaja ja tarbekunstikogu hoidjana Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis. 1966–1991 oli ta Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi, praeguse nimetusega Eesti Kunstimuuseumi, direktor.
Inge Tederi juhtimisel kujunes kunstimuuseumist kõige olulisem eesti kunsti näitusepaik. Ta ei peljanud suhelda ka väliseesti kunstnikega, esimesed väliseesti kunstnike Herman Talviku ja Erik Haameri näitused toimusid just Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis.
Inge Tederi ajal avati viis kunstimuuseumi filiaali: Tarbekunstimuuseum, Niguliste Vana Kunsti muuseum, Adamson-Ericu ja Kristjan Raua muuseum ning kunstimuuseumi Kohtla-Järve filiaal. Hakkas välja kujunema tänapäevane Eesti Kunstimuuseumi struktuur.
Teder oli almanahhi "Kunst" koostaja ja toimetaja.
TunnustusRedigeeri
- 1973 Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (artiklid kaasaegse Nõukogude Eesti tarbekunsti probleemidest)
- 1979 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1986 Kristjan Raua preemia (Tarbekunstimuuseumi ekspositsiooni teaduslik läbitöötamine ja ekspositsiooni juht)
- 1998 Riigivapi V klassi teenetemärk[2]
- 2005 Kristjan Raua preemia (teos "Naha- ja köitekunsti ajalugu")
ViitedRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Isemeelne, imemeelne, ajaleht Videvik, 1. juuli 2013
- In memoriam Inge Teder, ERR kultuuriuudised, 10. august 2015
- Kunstiteadlane: Inge Teder, 1991. Rež. Liina Kulles.
- Kadriorg, 1984. Rež. Vallo Kepp.