Vikipeedia

Indrek Park

eesti keeleteadlane

Indrek Park (sündinud 30. märtsil 1971 Tartus) on eesti keeleteadlane, kes uurib Põhja-Ameerika indiaani keeli.

Indrek Park 2016. aastal

Ta töötab Indiana Ülikooli kunstide ja teaduste kolledži keeleteaduse osakonnas.[1] On arendanud indiaani väikekeeli, kirjutanud keeleõpikuid, pidanud väikekeeltest loenguid ja loonud vähemalt ühele neist ka kirjakeele.[2]

Indrek Park adopteeritud mandani-hidatsa rahva Ränikivi klanni.[3] Tema indiaani nimeks on Tiirlev Kotkas.[4]

Elulugu

muuda

Ta on lõpetanud Tartu 2. keskkooli[5] ja 1996. aastal Tartu Ülikooli etnograafia alal. Keskkooliõpingute kõrvalt õppis ta Märt Läänemetsa käe all klassikalist hiina keelt ning ülikooliõpingute ajal ka moodsat hiina keelt ja Linnart Mälli juures klassikalist tiibeti keelt.[3]

Park õppis 1989. aastast[6] ülikoolis etnograafiat ning käis koos Liivo Niglasega Siberis neenetsite ja manside rahvalaule üles kirjutamas.[3][7] 1989. aasta sügisest alates on ta ka korp! Revelia liige.[8]

1996. aastal läks ta Pekingisse hiina keelt õppima ning 2000. aastal jätkas Hiinas magistriastmes tibetoloogia õpinguid.[3]

2002. aastast õppis ta Ameerika Ühendriikides,[3] kus omandas doktorikraadi Indiana Ülikoolis doktoritööga hidatsa keele grammatikast.[2] Ta elas kaks aastat Põhja-Dakotas Fort Bertholdi Kolme Hõimu reservaadis, kus kirjutas üles hidatsade keelt.[2] Ta on teinud koostööd ka oglala lakota hõimuga Pine Ridge’i reservaadis Lõuna-Dakotas.[2]

2012. aastal tunnistas Society for the Study of Indigenous Languages of the Americas Pargi doktoritöö hidatsa keele grammatikast aasta parimaks põliskeelt käsitlevaks monograafiaks (Mary Haasi auhind).[3][9]

Indrek Park on töötanud arikara, hidatsa, lakota, assiiniboini ja mandani keelega.[10]

Tema tegevusest väljasuremisohus mandani keele päästmisel räägib Liivo Niglase 2020. aastal valminud dokumentaalfilm "Keelepäästja".[11]

Isiklikku

muuda

Tema abikaasa on Maria Park.[6] Neil on kaks tütart.[12]

Indrek Pargi isa oli Antarktika-uurija Vello Park.[2]

Ta mängib torupilli[7] ning on laulnud Tartu regilauluansamblis Hellero[10].

Viited

muuda
  1. ↑ Faculty Department of Linguistics (vaadatud 2. märtsil 2023)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Heidit Kaio: "Eestlane loob indiaanlastele kirjakeelt" Eesti Päevaleht, 24. november 2012
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Vastab Indrek Park" Teater. Muusika. Kino, november 2020
  4. ↑ "Indrek Park ehk Tiirlev Kotkas: mõni nädal sureb kolm keelt" ERR kultuur, 17. november 2020
  5. ↑ Neeme Raud. "Indrek Park on mees, kes teab indiaanisõnu (ja koguni keeli)" Postimees, 21. juuni 2018
  6. ↑ 6,0 6,1 Mihkel Kärmas: ""Pealtnägija": eestlane õpetab Ameerikas indiaanlastele nende endi keeli" ERR, 14. oktoober 2020
  7. ↑ 7,0 7,1 Jessica Wolfe. "Bloomington man helps save dying languages" Indiana Daily Student, 18. oktoober 2005
  8. ↑ Vivat Academia : üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus 2007. ISBN 978-9985-9022-5-7 (Lk 361, "Korporatsioon Revelia", Peeter Selg)
  9. ↑ Mary R. Haas Book Award SSILA
  10. ↑ 10,0 10,1 "Indiaani keelte päästja: Ka Eesti on kui reservaat" Maaleht, 20. juuni 2014
  11. ↑ "Liivo Niglase dokfilm "Keelepäästja" linastub kahel rahvusvahelisel filmifestivalil" ERR kultuur, 28. oktoober 2020
  12. ↑ Merle Liivak. "Põline pere ja preeria" ajakiriema.ee, sügis 2020

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Indrek_Park&oldid=6718501"