Ava peamenüü

Impeachment [imp'iitšmönt] (< inglise keel) on üldises õiguses legislatiivorgani ametniku vastu algatatud kriminaalmenetlus.

SuurbritanniaRedigeeri

Suurbritannias tegutseb impeachmenti-menetluses House of Commons prokuröri ning House of Lords kohtunikuna. Suurbritannias on süüdimõistmise korral määratud trahve, vangistust ning isegi surmanuhtlust.

USARedigeeri

USA föderaalvalitsuse puhul algatab menetluse Esindajatekoda ning kohtunikuna tegutseb Senat. USAs on kõige karmim karistus ametist eemaldamine.

Andrew Johnson oli esimene USA president, kelle suhtes impeachment algatati. 1868. aastal esitati talle süüdistus selle eest, et ta püüdis õigusvastaselt eemaldada ametist toonast sõjasekretäri Edwin M. Stantonit, et ta sundis üht kindralit Kongressi välja antud õigusakti rikkuma ning lugupidamatusega Kongressi suhtes. Johnson mõisteti õigeks ühehäälelise häälteenamusega. 1974. aastal algatas Esindajatekoda kolmel alusel impeachmenti Richard Nixoni suhtes, kuid viimane astus enne menetluse algust tagasi. Detsembris 1998 esitas Esindajatekoda süüdistuse Bill Clintoni suhtes. Clintonit süüdistati valetunnistuste andmises ning õigusemõistmise takistamises, mis puudutas tema suhte uurimist Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga. Istungil hääletas Senat süütuksmõistmise poolt. Valetunnistuste andmise osas langesid hääled 55-45 ja õigusemõistmise takistamise osas 50-50. Süüdimõistmiseks oleks olnud vaja 67 häält.