Iława

linn Poolas

Iława (saksa Deutsch Eylau) on linn Poola kirdeosas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Iława maakonna halduskeskus.

Iława

poola Iława


Pindala: 21,9 km²
Elanikke: 33 128 (2018)

Koordinaadid: 53° 36′ N, 19° 34′ E
Iława (Poola)
Iława

Linn asub ajaloolisel Preisimaal. Iława on populaarne turismisihtkoht, spordikeskus ja kuurort.[1] 1860. aastal ühendati linn kanalite süsteemiga, mis võimaldas sealt veeteid pidi Läänemereni liikuda. See andis linna arengule olulise tõuke.[2]

Alates 1994. aastast toimub Iławas iga-aastane džässfestival Old Jazz Meeting Złota Tarka. Teiste suuremate ürituste seas on Iławska Fama rokifestival, noortekultuurifestival, Broken Ball korvpalliturniir, Jeziorak Cup peotantsuvõistlused ja purjetamisvõistlused.[3] Samuti on linnas paavsti ristitee - Kristuse kannatusteed sümboliseeriv rada, mille paadikujulised peatuskohad meenutavad tulevase paavsti Karol Wojtyła siinseid külastusi ja paadimatku.[4] Iława asub Camino Polaco palverännuteel, mis on üks Jaakobitee harudest. Jaakobitee on üks Euroopa olulisimatest palverännuteedest, mis viib Santiago de Compostela kirikusse Hispaanias.[5]

Vanim säilinud hoone on Issanda muutmise kirik (1317-25), mis oli ühendatud linnamüüriga, mille osad on samuti tänaseni vaadeldavad. Linnas on ka teisi ajaloolisi hooneid, põhiliselt 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest.[2]

GeograafiaRedigeeri

Iława asub Iława järvestikus Poola pikima järve[6] Jeziorak'i ääres. Linna läbib Iławka jõgi, samuti on ümbruskonnas mitu väiksemat järve.[2] Lisaks jääb linna territooriumile Euroopa suurim järvesaar Wielka Żuława.[6] Piirkonda, kus Iława asub, nimetatakse ka Poola rohelisteks kopsudeks.[7]

AjaluguRedigeeri

 
Gooti stiilis Iława Issanda Muutmise Kirik

Ajalooliselt elas piirkonnas preisi hõim pomesaanid. 1305. aastal rajas piirkonna vallutanud Saksa ordu siia asula, mis sai juba samal aastal linnaõigused.[2] Sellest ajast on pärit gooti stiilis Iława Issanda muutmise kirik (ehitatud 1317 - 1324, ümberehitused 1642 ja 1905; renessansi stiilis torn lisatud 1550).[8]

Linna on kirjeldatud Luther von Braunschweigi manuskriptis 1317. aastal ja selle esimesed teadaolevad nimed olid Ylavia, Ylaw ja Ilow.[9] See asus Eylenz'i (Iławka) jõel, Geserich'i (Jeziorak) ja Eylenz'i (Iławskie) järvede vahel. Linna valitses Christburg'i (Dzierzgoń) ja alates 1340. aastast Osterode (Ostróda) komtuur.

Kolmeteistaastase sõja (1454–1466) alguses, veebruaris 1454, oli Iława Preisi Konföderatsiooni poolel ning nende korraldusel inkorporeeris Poola kuningas Kazimierz IV piirkonna Poolasse.[10] Linn vandus Poola kuningale truudust aprillis 1454. Kui Poola kaotas Chojnice lahingu, võttis Saksa ordu linna novembris 1454 üle[10] ja usaldas selle kaitsmise Tšehhi palgasõduritele. 1457. aastal müüsid palgasõdurid, kes polnud palka saanud, linna Poolale. Kui Toruńis sõlmiti 1466. aastal rahuleping, läks linn läänina Poola valitsuse alla.[10] 1520. aastal andis Poola kuningas Zygmunt I Vana linnale õiguse koguda maksu Jezioraki järve ületaval sillal.

1525. aastal sai linn Poola krooni vasallriigi Preisimaa hertsogiriigi osaks[10] ja 1701. aastal Preisimaa kuningriigi osaks. Seitsmeaastase sõja ajal aastatel 1758 - 1762 okupeeris linna Venemaa. 1773. aastast oli linn Preisimaa kuningriigi Lääne-Preisi provintsi koosseisus ja alates 1871. aastast Saksa keisririigi osa.

1862. aastal ehitati insener Georg Steenke juhtimisel Elbing'i (Elbląg) ja Eylauthe vahele Elblągi kanal, mis võimaldas sisemaal asetseval Iławal vedada suurtes kogustes puitu, põllumajandussaadusi ja muud kaupa põhja poole Elbingisse ja Läänemerele. Kümme aastat hiljem ehitati läbi Iława raudteeliin Thorn (Toruń) - Insterburg (Tšernjahhovsk).

20. sajandRedigeeri

 
Linnavaade Jezioraki järvelt 20. sajandi alguses

Peale seda, kui Poola sai 1918. aastal iseseisvaks, lasi Ida-Preisi plebistsiit 1920. aastal oma elanikel hääletada, kas jääda Saksamaa osaks või ühineda Poolaga. Saksa pool kiusas hääletuse ajal Poola-meelseid aktiviste taga.[11] Lõpuks jäi linn Saksamaale 4746 häälega 235 vastu. Sellest sai osa Lääne-Preisi valitsuspiirkonnast (Regierungsbezirk) Ida-Preisi provintsis.

2. maailmasõja ajal lahkus suurem osa linna elanikest ja 1945. aastal hävitas Punaarmee umbes 85% linnast.[12] Sõja järel viis Nõukogude Liidu surve Potsdami konverentsil Iława liitmiseni Poolaga. Ajalooline poolakeelne nimi Iława võeti kasutusele saksakeelse asemel.

NimedRedigeeri

Linna nimi tuleb arvatavasti muinaspreisi sõnast ilis, mis tähendab musta. Selle aluseks olev balti-slaavi tüvi ilo/ ilu tähendab musta värvi või muda, mis võis viidata soisele alale või Jezioraki järve tumedale veele.[12] Vanim Iława teadaolev nimevorm on ladinakeelne Ylavia, mis ilmus dokumentides aastal 1317. Hiljem, aastatel 1333 ja 1334 mainitakse nime Ylav ja aastal 1338 Ylau. 15. sajandil ilmuvad vormid Ylow ja Ylow Thethonicalis. Aastatel 1430 ja 1438 Christburgis välja antud dokumentides kasutatakse nime Deutschen Ylaw. Aastatel 1443, 1457 ja 1458 kasutati jälle vormi Ylau, 1456 Ilau, 1459 Eylaw. Nimi Deutze Eylau ilmub 1457 ja selle teine vorm Dwetsch Eylau aastal 1468. 16.-17. sajanditel ilmuvad nimekujud Teutschen Eylau, Deutscheneylau ja Theuto Ilavia. 18. sajandil kinnistus vorm Deutsch Eylau, mis oli kasutusel aastani 1933. 1. jaanuaril 1934 sai ametlikuks nimeks Stadt Deutsch Eylau (Stadt - linn), alates 7. maist 1946 poolakeelne Iława.[13]

DemograafiaRedigeeri

30. juuni 2009 seisuga:[14]

 
Iława rahvastikupüramiid
Kirjeldus Kokku Naisi Mehi
Ühik in. % in. % in. %
Rahvaarv 32 349 100 16 975 52,2 15 516 47,8
Rahvastiku tihedus

[in./km²]

1485 775,8 709,1

30. juuni 2008 seisuga oli linnas 33 775 elanikku.

SõpruslinnadRedigeeri

Linn Riik Lepingu allakirjutamise kuupäev
 Gargždai Leedu 30.05.1998
 Herborn Saksamaa 21.11.1998
 Tholen Holland 1.06.1994

Tuntud elanikkeRedigeeri

  • Richard Altmann (1852–1900), patoloog;
  • Karl Heinemann (1857 – 1927), Saksa kirjandusajaloolane ja filoloog,
  • Erich Diestel (1892–1973), Wehrmachti kindral;
  • Friedrich Karst (1893–1975), kindral;
  • Gustav Wilke (1898–1977), Fallschirmjäger'i kindral;
  • Helmuth Stieff (1901–1944), Wehrmachti kindral ja vastupanuvõitleja;
  • Joachim Meichssner (1906–1944), Wehrmachti ohvitser ja vastupanuvõitleja;
  • Paul Semrau (1915–1945), Luftwaffe piloot;
  • Mirosław Kochalski (sünd. 1965), endine Varssavi linnapea;
  • Jarosław Kotewicz (sünd. 1969), endine Poola kõrgushüppaja.

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Invest in... Iława commune!".
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Iława".
  3. "Lata od 1994 FESTIWAL W IŁAWIE".
  4. "Iława. Drogę krzyżową z kajaków poświęci sam prymas Polski".
  5. "St James Trail".
  6. 6,0 6,1 "Lake Jezoriak".
  7. "Invest in... Iława commune!".
  8. "Church of the Transfiguration of Jesus in Iława".
  9. Zabytkowe ośrodki miejskie Warmii i Mazur Lucjan Czubiel, Tadeusz Domagała page 149 Pojezierze 1969
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 "Historia i legendy, Urząd Miasta Iławy - serwis miejski". Vaadatud 8.06.2019. 
  11. BAZA ARTYKUŁÓW DOTYCZĄCYCH PLEBISCYTU NA WARMII, MAZURACH I POWIŚLU W 1920 ROKU (PDF, 2.0 MB)
  12. 12,0 12,1 "Iława, miasto z błota".
  13. Zarządzenie Ministrów: Administracji Publicznej i Ziem Odzyskanych z dnia 7 maja 1946 r. (Mall:Monitor Polski).
  14. "Bank Danych Regionalnych – Strona główna" (poola keeles). GUS. Vaadatud 14.09.2010.