Hulgiorganpuudulikkus
Hulgiorganpuudulikkus[1] ehk hulgielundhäire (MOF, MODS) on osadel loomadel (sh inimestel) akuutse haigusjuhu korral, intensiivravi vajava patsiendi kas septilise šoki, raske kehavigastuse, põletuse ja/või muude haiguslike seisundite korral esineda võiv mitmete elutähtsate elundite (paljudel inimestel aju, neerud, maks, kopsud ja süda[2]) funktsioonide märkimisväärne halvenemine ja/või elutähtsate funktsioonide, nagu vereringe, hingamine, kuseeritus, maksatalitlus, samaaegne lakkamine.[3]
Hulgielundhäire täpsed molekulaarsed mehhanismid on seni tundmata, kuid on teada, et seda võivad põhjustada hulgitrauma, vereringehäire, hingamispuudulikkus, sooleisheemia, äge pankreatiit või rasked infektsioonid (vastuvõtlikel patsientidel näiteks Streptococcus pyogenes infektsioonid).
Tõenäoliseks sepsise kõrvaltoimena tekkinud MOF-i põhjuseks peetakse lümfoid(-immuun)süsteemi düsregulatsiooni mudelit.
Teadmata on ka hulgielundhäirest taastumise mehhanismid ja surma täpsed põhjused.
Intensiivravil olevad patsiendid võivad vajada kirurgilisi operatsioone.
Termin muuda
Hulgiorganpuudulikkus (MOV) on vananenud termin ja see on asendatud terminiga multiple organ dysfunction syndrome (MODS)(ACCP-SCCM-Consensus-Conference, Chicago 1992).
Seisundi tuvastamise raames võidakse hinnata:
- teadvuse seisundit – kooma (neuroloogia) – Glasgow kooma skaala < 6 (rahustiteta)
- kardiovaskulaarsüsteem – südame löögisagedus < 54 lööki minutis, keskmine arteriaalne vererõhk (diastoolne vererõhk < 49 mm Hg, süstoolne vererõhk < 60 mm Hg), ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste fibrillatsioon, või mõlemad, serumi pH < 7a24 ja PaCO2 < 49 mm Hg
- hingamine – PaCO2 > 50 mm Hg (akuutselt), (A-a)DO2 > 350 mm (Hg (A-a)DO2 = 713 × FiO2 – (PaCO2/RQ)I – PaO2), ventileerimise vajadus
- maksatalitlus – kollasus (bilirubiin > 6 mg/100 dL), (A-a)DO2 = [713 × FiO2 – (PaCOJRQ)] – PaO2), hüübimishäired
- neerud – kuseeritus < 479 mL/24 h või < 159 mL/8 h, seerumi kreatiin > 3,5 mg / 100 dL
- hematoloogilised näitajad – valgete vereliblede arv < 1,000 rakku/ mm3, vereliistakud < 20 000 trombotsüüti/mm3, hematokrit < 20%.[4]
Ebola viirushaigus muuda
Pikemalt artiklis Ebola viirushaigus
Olenevalt Ebola viiruse liigi tõvestusvõimest, enamik (mõnede allikate kohaselt 40–90% nakatunutest) Ebola viirushaigusse nakatunud inimesi siiski sureb. 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia ajal Lääne-Aafrikas oli WHO andmetel suremus kuni 70%.[5]
Surma põhjuseks peetakse hulgielundhäiret, mille kutsuvad esile vedelikupeetus, hüpotensioon, soontesisene verehüübimine ja koekärbus.
Viited muuda
- ↑ Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 155, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0
- ↑ vital organs
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 269:2004.
- ↑ Michael J. Murray, M.D., Ph.D., ja Douglas B. Coursin, M.D., Multiple Organ Dysfunction Syndrome, YALE JOURNAL OF BIOLOGY AND MEDICINE 66 (1993), lk 501-510, veebiversioon (vaadatud 27.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ "WHO: ebolasse nakatunute suremus on kuni 70 protsenti". BNS. 14. oktoober 2014. Vaadatud 15.10.2014.
Kirjandus muuda
- Ali H Al-Khafaji, MD, MPH; Chief Editor: Michael R Pinsky, MD, CM, Dr hc, FCCP, MCCM, Multiple Organ Dysfunction Syndrome in Sepsis, veebiversioon (vaadatud 27.03.2015)(inglise keeles)
- Etienne de Montmollin ja Djillali Annane, Year in review 2010: Critical Care - multiple organ dysfunction and sepsis, Critical Care 2011, 15:236 doi:10.1186/cc10359, 5. detsember 2011, veebiversioon (vaadatud 27.03.2015)(inglise keeles)