Vatsakeste virvendus
Vatsakeste virvendus ehk ventrikulaarne fibrillatsioon (VF, V-fib) on südame rütmihäire, mille puhul südamevatsakesed värisevad korrapäraselt kokkutõmbumise asemel ning ei suuda seetõttu verd südamest edasi pumbata. Virvendus esineb tihti südameinfarkti ajal või vahetult pärast seda, mil verevaegusesse jäänud süda saadab vatsakestesse koordineerimatuid ja ülikiiresid elektrilisi impulsse.[4][5]
| Vatsakeste virvendus | |
|---|---|
| Sünonüümid | vatsakeste virvendusarütmia, ventrikulaarne fibrillatsioon, vatsakeste fibrillatsioon |
 | |
|
Vatsakeste virvendus elektrokardiogrammil. | |
| Valdkond | kardioloogia |
| Sümptomid | südame seiskumine koos teadvusekaotuse ja pulsi puudumisega.[1] |
| Põhjused | Südame isheemiatõbi (sh Müokardi infarkt), südameklapihaigus, kardiomüopaatia, Brugada sündroom, Pika QT sündroom, koljusisene verejooks[1] |
| Diagnoosimeetod | elektrokardiogramm[1] |
| Eristusdiagnoos | Torsades de pointes[1] |
| Ravi | Elustamine koos defibrillatsiooniga[2] |
| Prognoos | Ellujäämistõenäosus: 17% (väljaspool haiglat), 46% (haiglas)[3][1] |
| Esinemissagedus | umbes 10% inimestel, kelle süda seiskub[1] |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | I49.0 |
| RHK-9 | 427.41 |
| DiseasesDB | 13798 |
| MedlinePlus | 007200 |
Lisaks südameinfarktile võib häiret põhjustada ka südamepuudulikkus, südameklapihaigus ja teised südame isheemiatõved.[4][1] Samuti võib põhjuseks olla madal kaaliumitase organismis ning osad ravimid ja geneetilised haigused, mis on seotud südame erutusjuhtesüsteemiga.[4]
Häire on eluohtlik, mistõttu vajab patsient kohest elustamist koos defibrileerimisega.[6] Lisaks võidakse kasutada epinefriini või amiodarooni.[1] Ellujäämistõenäosust häire esinemisel väljaspool haiglat on hinnatud 17%-le ning haiglas 46%-le.[3][1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Baldzizhar, A; Manuylova, E; Marchenko, R; Kryvalap, Y; Carey, MG (september 2016). "Ventricular Tachycardias: Characteristics and Management". Critical Care Nursing Clinics of North America. 28 (3): 317–29. DOI:10.1016/j.cnc.2016.04.004. PMID 27484660.
- ↑ Neumar, RW; Shuster, M; Callaway, CW; Gent, LM; Atkins, DL; Bhanji, F; Brooks, SC; de Caen, AR; Donnino, MW; Ferrer, JM; Kleinman, ME; Kronick, SL; Lavonas, EJ; Link, MS; Mancini, ME; Morrison, LJ; O'Connor, RE; Samson, RA; Schexnayder, SM; Singletary, EM; Sinz, EH; Travers, AH; Wyckoff, MH; Hazinski, MF (3. november 2015). "Part 1: Executive Summary: 2015 American Heart Association Guidelines Update for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care". Circulation. 132 (18 Suppl 2): S315-67. DOI:10.1161/cir.0000000000000252. PMID 26472989.
In the appendix
- ↑ 3,0 3,1 Berdowski, J; Berg, RA; Tijssen, JG; Koster, RW (november 2010). "Global incidences of out-of-hospital cardiac arrest and survival rates: Systematic review of 67 prospective studies". Resuscitation. 81 (11): 1479–87. DOI:10.1016/j.resuscitation.2010.08.006. PMID 20828914.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Ventricular Fibrillation" (inglise keeles). Rochesteri Ülikooli meditsiinikeskus. Vaadatud 12. august 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Vatsakestest pärit rütmihäired". Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamekeskus. Vaadatud 12. august 2021.
- ↑ Arvo Mesikepp. "Südame rütmihäire". kliink.ee. Vaadatud 12. august 2021.