Hugo auhind

Hugo auhind on kirjandusauhind, mida antakse alates 1953. aastast välja parimatele ulme- ja fantaasiateostele ning nende autoritele. Auhindu jagatakse igal aastal toimuval Worldconil (World Science Fiction Convention) ja hääletada saavad World Science Fiction Society (WSFS) liikmed. 2019. aastal oli Hugo auhind kõige mainekam auhind, mida spekulatiivse (ehk meie maailmast erinevas universumis toimuva) fiktsiooni vallas välja anti. 2023. aastal jagati auhindu Hiinas Chengdus ja 2024. aastal toimub Worldcon Šotimaal Glasgow’ linnas.

Ajalugu

Auhind sai nime Hugo Gernsbacki järgi, keda peetakse kaasaegse ulme alusepanijaks. Gernsback oli Belgias sündinud leiutaja, raadiosaatja looja ja amatöörraadio kui osalusmeediumi toetaja. Ta nägi ulmet kui populaarteadusliku hariduse levitamise vahendit ajal, kus toimusid tehnoloogilised muutused ja teaduslikud avastused.

Alguses lisas Gernsback ulmejutte populaarteaduslikesse ajakirjadesse ja lõi hiljem oma ajakirja Amazing Stories, mis sai ulmekirjanduse žanri koduks. Tema ajakirja rubriigid kirjeldasid ulmet kui paika, kus saab uurida uusi ideid ja arutleda probleemide üle eri vaatenurkadest.

Paljud noored autorid, tihti just tehnoloogiliste ainete õpilased, hakkasid selles žanris kirjutama, meelitades seeläbi teismelisi üle kogu Ameerika kirjutama Gernsbacki ajakirja rubriikidesse. Mees avaldas teismeliste aadresse, et nad omavahel ühendust saaksid võtta ja seejärel hakkasid nad organiseerima fännide kirjutatud tekstide võrgustikku.

Esimene fännide korraldatud Worldcon toimus 1939. aastal.

1953. aastal hakkasid Worldconi osalejad hääletama Gernsbacki järgi nime saanud Hugo auhindade poolt, mida antakse välja, et tunnustada silmapaistvat panust ulme, fantaasia, õuduse ja koomiksite žanri.

Ametlikult nimetati auhind Hugo auhinnaks alles 1993. aastal. WSFS võttis Hugo Awardi auhinna ametlikuks nimeks, kuna Science Fiction Achievement Award’i nimelist teenetemärki ei olnud võimalik registreerida. Hugo Award on maailma ulmeühingu teenetemärk, mis on registreeritud nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa Liidus.

Auhind on välimuselt kosmoselaeva kujuline ning sellel on igal aastal erinev alus, mille kujundab praeguse aasta Worldconi komitee.

Teoste nomineerimine

Nomineerida ja võita saavad konkreetse avaldamiskuupäevaga ilukirjanduslikud või dramaatilised teosed, kui need on avaldatud aastal enne konkreetset Worldconi. Aastatel 1955, 1956 ja 1958 võisid osa võtta nii eelmisel kui ka kõnealusel aastal esmakordselt avaldatud teosed, 1959. aastal kehtestati reegel, et ainult eelmisel aastal avaldatud töid saab nomineerida. Autorid ei pea ise oma töid nomineerima, nomineeritavad tööd leiavad hääletajad.

Auhinnakategooriad

Peamised auhinnakategooriad:

• Üksikud teosed, näiteks raamat või film, mille puhul antakse auhind selle teose eest.
• Inimesed, kellele antakse auhind töö eest, mida inimene on viimasel aastal teinud.
• Sariväljaanded, mille puhul antakse auhind kogu väljaande eest, mitte vaid sarja ühe osa eest.

Teoste kategooriad:

• Parim romaan: auhind ulme- või fantaasialoo eest, mis sisaldab vähemalt 40 000 sõna. Auhinda antakse välja alates 1953. aastast.
• Parim novell: auhind ulme- või fantaasialoo eest, mis sisaldab 17 500–40 000 sõna. Auhinda antakse eraldi kategooriana välja alates 1973. aastast, varem kuulus see fantaasianovelli kategooriasse.
• Parim lühiromaan: auhind ulme- või fantaasialoo eest, mis sisaldab 7500–17 500 sõna. Auhinda antakse eraldi kategooriana välja alates 1973. aastast, varem kuulus see fantaasianovelli kategooriasse.
• Parim lühijutt: auhind ulme- või fantaasiajutu eest, mis sisaldab vähem kui 7500 sõna. Auhinda antakse eraldi kategooriana välja alates 1973. aastast, varem kuulus see fantaasianovelli kategooriasse.
• Parim sari: auhind mitme osaga teostele, mis ilmuvad vähemalt kolmes osas ja kokku vähemalt 240 000 sõnaga. Sarja osad võivad olla mis tahes pikkusega. Kui sari võidab auhinna, ei kvalifitseeru see enam auhinnale isegi siis, kui sarjas ilmuvad uued osad. Kui sari on finalist ja ei võida, ei saa see auhinnale uuesti kandideerida enne, kui järgnevatel aastatel ilmub veel vähemalt kaks osa, mis koosnevad kokku vähemalt 240 000 sõnast. Auhinda antakse välja alates 2017. aastast.
• Parim graafiline teos või koomiks: ulme- või fantaasialugu graafilisel kujul, näiteks koomiks või graafiline romaan. Auhind anti esimest korda välja 1988. aastal ning pärast seda alates 2009. aastast.
• Parim seotud teos: auhind ulme-, fantaasia- või fantaasiavaldkonnaga seotud teosele, mis ilmus esimest korda eelmisel kalendriaastal või mida on eelmise kalendriaasta jooksul oluliselt muudetud. Nomineeritavate teoste tüübid on näiteks kunstikogud, kirjanduskriitika teosed, filmi või telesarja tegemist käsitlevad raamatud, elulood jne, eeldusel, et need ei kvalifitseeru mõnda teise kategooriasse. Auhind anti esimest korda välja 1988. aastal ja pärast seda alates 2000. aastast.
• Parim draamaettekanne (pikas vormis): auhind dramatiseeritud lavastusele mistahes meedias, sealhulgas filmis, televisioonis, raadios, teatris, arvutimängudes või muusikas. Teos peab kestma vähemalt 90 minutit (v.a reklaamid). Auhinda antakse eraldi kategooriana välja alates 2003. aastast, perioodil 1958–2002 kuulus see koos lühikeses vormis draamaettekandega samasse kategooriasse.
• Parim draamaettekanne (lühikeses vormis): auhind dramatiseeritud lavastusele mistahes meedias, sealhulgas filmis, televisioonis, raadios, teatris, arvutimängudes või muusikas. Teose pikkus peab olema alla 90 minuti (v.a reklaamid). Auhinda antakse eraldi kategooriana välja alates 2003. aastast, perioodil 1958–2002 kuulus see koos pikas vormis draamaettekandega samasse kategooriasse.
• Parim semiprozine ehk poolprofessionaalne ajakiri: kvalifitseerumiseks peab väljaannet olema välja antud vähemalt neli numbrit, millest vähemalt üks peab olema ilmunud viimasel aastal ja vastama vähemalt ühele lisanõudele. Lisanõuded:
  • Väljaanne maksab oma töötajatele muul viisil kui väljaande koopiates.
  • Väljaanne on üldjuhul saadaval ainult tasuliseks ostmiseks. Auhinda antakse välja alates 1984. aastast.
• Parim fanzine ehk fännide välja antud töö: auhind on mõeldud kõigele, mis ei ole professionaalne ega poolprofessionaalne ja mis ei kvalifitseeru fännisaadete hulka. Väljaandel peab olema minimaalselt neli osa, millest vähemalt üks peab olema ilmunud viimasel aastal. Auhinda antakse välja alates 1953. aastast, ainus erand on 1958. aasta, mil auhinda välja ei antud.
• Parim fännisaade: auhind mitteprofessionaalse heli- või videoülekande eest, millel on vähemalt neli episoodi, millest eelmisel aastal on välja antud vähemalt üks episood. Auhinda antakse välja alates 2012. aastast.

Isikulised kategooriad

• Parim toimetaja (pikas vormis): auhind antakse töö eest, mida inimene on viimasel aastal teinud. Nominatsiooni saamiseks peab isik olema toimetanud vähemalt nelja raamatut, mille pikkus on vähemalt 40 000 sõna, mis on pühendatud ulmele ja/või fantaasiale ning mis ei ole antoloogiad ega kogud. Auhinda antakse välja alates 2007. aastast, perioodil 1973–2007 kuulus see koos lühikeses vormis toimetaja auhinnaga samasse kategooriasse.
• Parim toimetaja (lühikeses vormis): auhinna saaja peab olema toimetanud vähemalt nelja ulmele ja/või fantaasiale pühendatud antoloogiat, kogumikku või ajakirja väljaannet, millest vähemalt üks peab olema avaldatud viimasel aastal. Auhinda antakse välja alates 2007. aastast, perioodil 1973–2007 kuulus see koos pikas vormis toimetaja auhinnaga samasse kategooriasse.
• Parim professionaalne kunstnik: kategooria kunstnikele ja illustraatoritele. Auhinda antakse välja alates 1953. aastast.
• Parim fännikirjanik: hinnatakse töid, mis on avaldatud semiprozine’des, blogides ja muudes elektroonilistes foorumites. Auhinda antakse välja alates 1967. aastast.
• Parim fänniartist: hinnatakse nii fänniajakirjades avaldatud materjale kui ka semiprozine’e või materjale avalikel väljapanekutel. Auhinda antakse välja alates 1967. aastast.

Hääletamine

Hääletada saavad World Science Fiction Society liikmed. Selleks, et liikmeks saada, tuleb osta liikmelisus sama aasta Worldconilt. Auhinnale nominatsiooni saamiseks või selle võitmiseks ei pea olema Worldconi liige.

Alates 1960. aastate lõpust on võitjate valimisel kasutatud kaheetapilist hääletust. Esimene etapp on avatud eelmise ja käesoleva aasta Worldconi liikmetele ja seal saab iga osaleja kõigis kategooriates valida viie valiku vahel. Need hääled liidetakse kokku ja lõplikule hääletusvoorule lähevad igas kategoorias viis (alates 2017. aastast kuus) enim nominatsioone saanud tööd või inimest. Kõige vähem edukama kandidaadi hääled jaotatakse pärast iga loendamist teist või teisele järgnevat eelistust kasutades ümber, kuni ühel kandidaadil on selge enamus. Lõplikus hääletusvoorus saavad osaleda ainult konkreetse aasta Worldconi liikmed.