Olovernes
Olovernes, ka Holofernes[1] on Vana testamendi deuterokanoonilises Juuditi raamatus esinev tegelane, Assüüria väepealik, kelle noor lesknaine Juudit võrgutas ja tappis, et päästa oma kodulinn.
Piibli tekstis muuda
Piibli järgi oli Olovernes Assuri kuningas Nebukadnetsari sõjaväe ülempealik ja kuningast järgmine mees[2], kelle kuningas läkitas Vahemere ja Punase mere vahele jäävate maade rahvastele kätte tasuma selle eest, et need ei abistanud Nebukadnetsari võitluses meedlaste kuninga Arpaksadi vastu.
Juuditi raamat räägib sellest, kuidas Olovernes pärast Ees-Aasia maades rüüstamist ja tapmist asus piirama väikest Juudamaa mägedes asuvat linna Petuuliat. Ta võttis enda valdusse linna juurde viivad teed ja allikad, mis linna veega varustasid ning linnavanemad olid selle peale valmis linna käest andma. Noor ja rikas lesknaine Juudit, kes oli ka väga jumalakartlik, sõitles vanemaid nende julgusetuse pärast ning otsustas linna päästa. Ta ehtis enese kauniks ja läks koos oma ümmardajaga, kes kandis veinikruuse ning leivakakkusid, assüürlaste laagrisse Olovernese ette. Olovernes lasi ta viia oma telki ning ta teenrid ja ihukaitsjad tõmbusid diskreetselt tagasi. Järgnenud ööl Juuditiga koos pidutsedes jõi Olovernes end raskelt purju, Juudit koos oma teenijaga raius ta pea maha ning pöördusid sellega tagasi Petuuliasse. Väepealikuta jäänud piirajad pagesid seepeale paanikas linna alt.[3]
Et Juuditi raamat on tunnistatud hilisemaks pseudoajalooliseks jutustuseks[4], ei ole Olovernes ajalooline isik.
Kunstis muuda
Kujutavas kunstis muuda
Juuditi ja Olovernese motiiv oli populaarne eriti renessanss- ja barokk-kunstis, seda on kujutanud muuhulgas Botticelli[5], Donatello[6], Lucas Cranach vanem[7], Caravaggio[8] ja Artemisia Gentileschi[9], samuti esineb motiiv Sixtuse kabelis Roomas osana Michelangelo Buonarroti loodud laemaalist[10]. Maalikunsti ja reprodutseeriva graafika vahendusel esineb motiiv ka renessansi ja baroki tarbekunstis üle Euroopa, sh Eestis[11].
Laias laastus võib kujutised jagada kahte tüüpi - ühel Juudit tapmas magavat Olovernest, teisel Juudit hoidmas või kandmas Olovernese maharaiutud pead. Juuditi rikkalik riietus ja luksuslikud ehted on sageli esitatud kontrastina mõrva brutaalsusega. Mõlemal juhul võib koos Juuditiga olla kujutatud ta ümmardaja.
Hilisemas kunstis esineb Juuditi ja Olovernese motiiv Vincenzo Camuccini ja Horace Vernet' maalidel, kus küll on välditud varasemale kunstile omast naturalistlikkust. Samuti leidub see juugendkunstniku Gustav Klimti loomingus, Klimti 1901. ja 1909. aastatel loodud kahel maalil on kujutatud Juuditit Olovernese peaga.
Muusikas muuda
Olovernese surm on teema Antonio Vivaldi oratooriumis "Juditha triumphans devicta Holofernis barbarie", RV 644, kus Olovernese roll on kirjutatud kontraaldile[12][13].
1923. aastal komponeeris Emil Nikolaus von Reznicek kahevaatuselise ooperi "Holofernes", mille libreto põhines Friedrich Hebbeli 1839.–1940. aastail loodud tragöödial[14].
Kirjanduses muuda
Olovernes esineb Geoffrey Chauceri "Canterbury lugudes" ühe osana Munga jutustusest[15].
Samuti on ta nimetatud Dante "Jumaliku komöödia" Purgatooriumi kaheteistkümnendas laulus kõrkuse karistamise ühe näitena[16].
Olovernese tapmise loost on kaudselt inspireeritud Andrus Kivirähki lühinäidend "Suur lahing Petuulia linna all", mis ilmus 1995. aasta jaanuari Loomingus, esietendus samal aastal kuuldemänguna Eesti Raadios[17], hiljem ilmus näidendikogumikus "Papagoide päevad" 2002. aastal[18].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/holofernes
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. mai 2021. Vaadatud 14. märtsil 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://lab.piibel.net/?q=Ju%2015
- ↑ E. Jürmann. Võrdlevalt Piibli Juuditi raamatust ja A. H. Tammsaare "Juuditist". - Kirik ja Teoloogia, 9, 2018
- ↑ https://www.thehistoryofart.org/sandro-botticelli/judith-with-the-head-of-holofernes/
- ↑ https://www.wga.hu/html_m/d/donatell/3_late/judith/1judith.html
- ↑ https://www.metmuseum.org/toah/works-of-art/11.15/
- ↑ https://www.caravaggio.org/judith-beheading-holofernes.jsp
- ↑ https://www.uffizi.it/en/artworks/judith-beheading-holofernes
- ↑ https://www.wga.hu/html_m/m/michelan/3sistina/5spandre/00_1pe1.html
- ↑ A. Allik. Ahjukahlid Tartu Lutsu tänav 2 arheoloogilises aineses. Bakalaureusetöö. Tartu, 2011
- ↑ A. Vivaldi / P. Russell. Delphi Masterworks of Antonio Vivaldi (Illustrated). Delphi Classics, 2018
- ↑ https://www.youtube.com/watch?v=0Emmh2ePP1w
- ↑ https://imslp.org/wiki/Judith_und_Holofernes_(Reznicek%2C_Emil_von)
- ↑ http://www.librarius.com/canttran/monktrfs.htm
- ↑ https://digitaldante.columbia.edu/dante/divine-comedy/purgatorio/purgatorio-12/
- ↑ https://raadioteater.err.ee/raadioteater/kuuldemaeng/suur_lahing_petuulia_linna_all
- ↑ https://erb.nlib.ee/?kid=16838889[alaline kõdulink]
Välislingid muuda
Juuditit ja Olovernest kujutavad kunstiteosed Wikimedia Commonsis