Ava peamenüü

ElukäikRedigeeri

Hillar Kareva lõpetas 1956. aastal Eugen Kapi õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Ta oli 1955–1966 Eesti NSV Kunstide Valitsuse inspektor, töötas 1962–1967 Tallinna Muusikakoolis ja 1966–1982 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna.[1]

LoomingRedigeeri

Kareva on kirjutanud sümfoonilist, vokaalsümfoonilist ja eelkõige kammermuusikat. Mitme teose jaoks on ta saanud inspiratsiooni vanakreeka mütoloogiast (nt süit-sonaat "Aiolose paun" ("Neli tuult"), 1964; kontserttriptühhon "Parise kiusatus" klaverile ja altsaksofonile, 1984).

Ta on kirjutanud muusikat teiste hulgas Anna Haava, Ain Kaalepi, Aino Kallase, Doris Kareva, Heljo Männi, Ellen Niidu ja Marie Underi sõnadele.

IsiklikkuRedigeeri

Hillar Kareva tütar on luuletaja Doris Kareva.

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 (= Eesti Entsüklopeedia 14) ISBN 9985-70-064-3, lk 141

KirjandusRedigeeri

Ines Rannap. Hillar Kareva.Tiina Vabrit (koostaja). Eesti tänase muusika loojaid. Tallinn: Eesti Raamat, 1985.

VälislingidRedigeeri