Hendrik Toompere seenior
Hendrik Toompere seenior (17. juuli 1946 Mustla, Pärnumaa[1] – 13. oktoober 2008) oli eesti näitleja ja lavastaja.
Ta lõpetas Pärnu 1. Keskkooli, õppis Tallinna Polütehnikumis automaatikat ja telemehaanikat ning lõpetas 1966. aastal Nukuteatri õppestuudio (juhendaja Ferdinand Veike). Töötas alates 1963. aastast Eesti Nukuteatris.
Hendrik Toompere sen suri 13. oktoobril 2008 ja ta maeti 20. oktoobril 2008 Metsakalmistule.[2]
Ta kuulus Eesti Näitlejate Liitu.
Isiklikku
muudaTa oli aastast 1964 abielus nukunäitleja Maie Toomperega (neiuna Kruusenberg).
Nende poeg Hendrik Toompere on Eesti Draamateatri lavastaja ning tütar Harriet Toompere ja väimees Mait Malmsten on Eesti Draamateatri näitlejad. Pojapoeg Hendrik Toompere juunior on Eesti Draamateatri kunstiline juht.
Tunnustus
muuda- 1977 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1989 – Eesti NSV rahvakunstnik
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk
Rolle Nukuteatris
muuda- Kastanipoiss – Dagmar Normet "Pärdik ja Kastanipoiss" (lavastaja Ferdinand Veike) 1963
- Jänes – Oskar Liigand "Pardike Tuttpütt" (lavastaja Rein Agur) 1963
- Hunt – Juhan Kangilaski "Neli meistrit", 1965
- Duremar, kass Basilio – Aleksei Tolstoi/Rein Agur "Kuldvõtmeke", 1969
- Karu – Kim Meškov "Muinasjutt Hiirepojast" (lavastaja Rein Agur) 1970
- Koerake Plontu – Reet Reiljan "Taksikoer Vips" (lavastaja Uno Leies) 1970
- Miki-Hiir – Disney / Luup "Miki-Hiir tondilossis" (lavastaja Väino Luup) 1972
- Jutustaja, Hunt, Jänes – Unt/Agur "Punamütsike", 1973
- Muumitroll – Jansson/Saar "Muumimuinasjutt", 1974
- Illimar, Haige, Jakob, Hirmu Juhan – Tuglas/Agur "Väike Illimar", 1975 ja 1990
- Kuningas, Jutustaja – Pospíšilová "Printsess ja kaja", 1976
- Gulliver – Unt "Gulliver ja Gulliver", 1979 ja 1987
- Verine John / Sarapiku Juhan – Põldmäe/Peegel/Saar "Verine John", 1980
- Pessi – Kokko/Sang "Pessi ja Illuusia", 1982
- Ambroosius – Ilmar Trull "Imeline imik", 1983
- Romeo – Shakespeare "Romeo ja Julia", 1984
- Lysander, Demetrus jt. – Shakespeare'i "Suveöö unenägu", 1985
- Vidrik – Tuglas/Agur "Toome helbed", 1986
- Karupoeg Miška – Georgi Landau "Lumehelbekese kool" (lavastaja Väino Luup) 1987
- Kalevipoeg – Ehin "Kalevipoja lood", 1988
- Beranger – Ionesco "Ninasarvik", 1989
- August Kitzberg – Kitzberg/Agur "Punga Mart ja Uba-Kaarel", 1990
- Nikolaus – Kivirähk "Vanamehed seitsmendalt", 1992
- Vanatont – Juhan Kallak "Jõuluvaimud" (lavastaja Väino Luup) 1992
- Eeslike jt. Hermanis Paukši "Eeslike" järgi "Hendrik Toompere ja Heino Seljamaa kahekesi kuues osas" (lavastaja Väino Luup) 1993
- Pimpelsang – Kalju Kangur / Talvo Pabut "Timbu-Limbu ja Lumemöldrid" (lavastaja Väino Luup) 1994
- Hingekarjane ja Jänes Andrus Kivirähk "Rikka õelusel pole piire" (lavastaja Eero Spriit) 1995
- Buratino – A. Šapiro / R. Agur "Buratino" (lavastaja Väino Luup) 1995
- Ätt, Isa – O. Luts – A. Dvinjaninov "Nukitsamees", 2004
- Pimpelsang – K. Kangur – U. Lennuk "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" (lavastaja Ain Prosa) 2004
- Ants Kristjan – U. Lennuk "Muinasjutumees" (lavastaja Aina Prosa) 2005
- Ämblik-filosoof Kusti, Lepatriinu Mauno, Põrnikas Pedro – J. Põldma "Lepatriinude jõulud" (lavastajad Janno Põldma ja Heiki Ernits) 2006
Rolle väljaspool Nukuteatrit
muuda- Kurat – Kivirähk "Atentaat", 1997 Eesti Draamateatris
- Hunt Kriimsilm lastesaatesarjades "Hunt Kriimsilm", 1968–1987 Eesti Televisioonis
- Postikana lastesaatesarjas "Kõige suurem sõber", alates 1982 Eesti Televisioonis
Viited
muudaKirjandus
muuda- Vastab Hendrik Toompere (küsitles Marika Rink) – Teater. Muusika. Kino 1987, nr 3, lk. 5–10
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Hendrik Toompere |
- Nukuteatri koduleht
- Noorsooteatri koduleht
- Andres Laasik. Hendrik Toompere – sirmitagune suurmees, Eesti Päevaleht, 15. oktoober 2008