Triangel
Triangel on ebamäärase helikõrgusega löökpill.
 |
|
Triangel on võrdkülgseks kolmnurgaks painutatud terasvarras, mis on otstest lahti jäetud, et see võnguks täies pikkuses. Harilikult ripub triangel nööri küljes, et muud võnked mõju ei avaldaks. Trianglit lüüakse samast materjalist pulgaga.
Ajalugu
muudaTriangel oli Egiptuse sistrumi järeltulija. Algul oli triangel rahvapill. Keskaja Euroopas mängiti triangleid nii vaimulikus kui ka tantsumuusikas.
Orkestripillina võeti see kasutusele 1710. aastal Hamburgi ooperiteatris. Trianglile on partii kirjutanud Mozart "Haaremiröövis", Joseph Haydn "Sõjaväelises sümfoonias" ja Beethoven "Üheksandas sümfoonias".
Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas 19. sajandi keskel iseseisva orkestripilli koha, kui Liszt kirjutas sellele soolo oma "Klaverikontserdis Es-duur" 1853. aastal.
Triangel Eesti rahvamuusikas
muudaEesti rahvamuusikas nimetati trianglit helirauaks (ka: tagiraud)[1].
Viited
muuda- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 34