Ava peamenüü

Haxe on kõrgtasemeline piiriülese platvormiga programmeerimiskeel ja kompilaator, mis suudab valmistada rakendusi ja lähtekoodi mitmetele arvutiplatvormidele ainult ühest koodibaasist.[1][2][3][4] See on vabavaraline tarkvara, mida väljastatakse nii GNU General Public Licence teise versiooni all kui ka standardse MIT Licence all.

Haxe sisaldab tuntud funktsioone, mis on toetatud kõikide platvormide poolt. Näiteks võib tuua numbrilised andmetüübid, teksti, massiivid, kahendsüsteemi ja ka mõned tuntud failivormingud. Eksisteerib ka platvormispetsiifiline rakendusliides Adobe Flashi, C++, PHP ja muude programmeerimiskeelte jaoks. OpenFL, Kha ja Flambe on populaarsed Haxe raamistikud, mis lubavad luua mitmeplatvormilist sisu ühest lähtekoodist.

Haxe loodi mõttega, et kliendipoolne ja serveripoolne suhtlus võiks toimuda ühes keeles, mis omakorda lihtsustab nende omavahelist suhtlust. Koodi, mis on kirjutatud Haxe keeles, saab kompileerida sellistesse keeltesse nagu ActionScript 3, JavaScript, Java, C++, C#, PHP, Python, Lua ja Node.js. Otse saab kompileerida ka SWF ja Neko baitkoodi.

Paljud populaarsed IDE-d ja lähtekoodiredaktorid toetavad Haxe programmeerimiskeelt. Hetkel ei ole soovitatavat keskkonda või tööriista, mis oleks ametlikult soovitatud ka Haxe Foundationi poolt. Tuumfunktsionaalsused nagu süntaksi esiletõstmine, koodi automaatlõpetamine, refaktoorimine, silumine jm on saadaval erinevates astmetes.

Selleks, et võimendada eksisteerivat koodi, on Haxe kommuun loonud lähtekoodi muundureid ActionScript 3 ning C# keeltest Haxe keeleks. Haxe kompilaator suudab iseseisvalt Haxe väljundina väljastada lähtekoode programmeerimiskeeltest nagu ActionScript 3, C++, C#, Java, PHP ja Python, mida saab eraldada Haxe ökosüsteemist ja arendada traditsiooniliste meetmetega.

Tuntud Haxe koodi kasutajad on sellised firmad nagu BBC, Coca-Cola, Disney, Hasbro, Mattel, Nickelodeon, Prezi, TiVo, Toyota ja Zynga.

AjaluguRedigeeri

Haxe arendus algas 2005. aasta oktoobris. Esimene beetaversioon ilmus 2006. aasta veebruaris. Haxe 1.0 väljastati 2006. aasta aprillis koos Adobe Flashi, JavaScripti ja Neko programmi toetusega. PHP-d hakati toetama aastal 2008 ning C++ aastal 2009. Modernseid platvorme nagu C# ja Java hakati toetama aastal 2012, kui väljastati kompilaatori ümberkirjutatud versioon.

Haxe programmeerimiskeelt arendasid Nicolas Cannasse ja teised kaasaitajad. Algselt oli selle keele nimeks 'haXe', sest see oli lühike, lihtne ja "sisaldab X-tähte", mida autor peab vajalikuks, et uus tehnoloogia oleks edukas.

Haxe on järeltulija ActionScript 2 kompilaatorile MTASC, mille lõi samuti Nicolas Cannasse ning mida väljastatakse GNU General Public License 2 või vanema versiooni alt.

KeelRedigeeri

Haxe on üldotstarbeline keel, mis toetab objektorienteeritud programmeerimist, üldist programmeerimist ning erinevaid funktsionaalprogrammeerimise konstruktsioone. Iseärasused nagu iteratsioonid, erindid ja koodipeegeldused on samuti osa selle programmeerimiskeele sisseehitatud funktsioonidest. Erinevalt teistest programmeerimiskeeltest on Haxe keelel andmetüübi süsteem, mis on nii tugev kui ka dünaamiline. Kompilaator kontrollib neid tüüpe kaudselt ja annab kompileerimisaja veateateid, aga lubab kasutajal ka tüübi kontrollimise vahele jätta ja toetuda sihtplatvormi dünaamilisele tüübihaldamisele.

ViitedRedigeeri

  1. "Nicolas' announcement of spelling change on Haxe official mail list". 
  2. Ponticelli, Franco (11. veebruar 2008). Professional haXe and Neko. Wiley. ISBN 0470122137. 
  3. Ivanov, Michael (24. mai 2011). Away3D 3.6 Cookbook. Packt Publishing Ltd. ISBN 1849512817. 
  4. Doucet, Lars (3. juuni 2015). "Haxe/OpenFL for home game consoles". Gamasutra.