Hasartmäng on rahalise või varalise panuse tegemine mingi sündmuse toimumisele või toimumata jäämisele, kusjuures tulemus saavutatakse juhuslikkuse abil ning panustamise eesmärk on võita rahalisi või materiaalseid vahendeid. Tavaliselt selgub tulemus lühikese aja jooksul.

Termin "õnnemäng" selles kontekstis viitab tavaliselt juhtumitele, mil selline tegevus on seadusega lubatud. Need kaks terminit ei ole üksteist välistavad; näiteks võib legaalne "õnnemängufirma" korraldada "hasartmänge" (totalisaator). (Samas ei ole selline eristamine inglise keelt kõnelevates riikides üleüldine. Näiteks Suurbritannias nimetatakse õnnemängude korraldamist reguleerivat ametkonda Gambling Commission (hasartmängukomisjon, mitte õnnemängukomisjon).

Hasartmängud ja seadused muuda

Hasartmängude mängimisel on negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed. Sotsiaalsetel ja tihtipeale ka religioossetel põhjustel limiteerivad seadusandlikud organid hasartmängude kättesaadavust. Mõned islamimaad keelavad hasartmänge mängida; samas enamik riike reguleerib seda ala vastavate seadustega.[viide?]

Mitmed jurisdiktsioonid keelavad hasartmänge või reguleerivad neid litsentse välja andes. Taoline reguleerimine võib viia hasartmänguturismi (junkets) ning ebaseaduslike mängukohtade tekkeni. Valitsuste sekkumine maksustamise kaudu on kaasa toonud hasartmängufirmade ning valitsuste koostöö, kusjuures legaliseeritud hasartmängud annavad riigile märkimisväärse sissetuleku (näiteks Monaco või Macau).

USA föderaalseaduste järgi on hasartmängud Ameerika Ühendriikides seaduslikud ning osariikidel on vabad käed seda tegevusala reguleerida või keelata. Hasartmängud on Nevadas seaduslikud olnud juba alates 1931. aastast, olles osariigi majanduslikuks selgrooks, kusjuures Las Vegas võib olla maailma kõige tuntum hasartmänguhuviliste sihtkoht. Atlantic Citys New Jersey osariigis legaliseeriti hasartmängud 1976 ning Tunicas Mississippi osariigis 1990. aastal. Sellest alates on need linnad arendanud suuri kasiino- ning puhkealasid. Alates 1987 USA Ülemkohtu tehtud soosivast otsusest on paljud indiaanihõimud oma maadele rajanud kasiinod, et oma hõimule raha teenida. Kuna hõime peetakse suveräänseteks, on nad tihtipeale vabastatud osariigis kehtivatest hasartmänge keelavatest seadustest ning nende kohta kehtivad föderaalseadused. Lisaks sellele on pea iga osariik hasartmängud loterii näol juba seadustanud.

Tavaliselt on hasartmänge reguleerivates seadustes märgitud, et mänguvahendid peavad andma võimalikult juhusliku lõpptulemuse.

Hasartmängu "muutujad" muuda

Kõigi hasartmängu vormidel on kolm ühist muutujat:

  • Esialgse panuse suurus ehk kui palju panustatakse (rahas või materiaalse väärtusena).
  • Sündmuse ennustatavus.
    • Mehaanilise või elektroonilise hasartmängu, näiteks loteriide, mänguautomaatide ja bingo puhul on tulemused juhuslikud ja ettearvamatud; ükskõik kui suured on teadmised või oskused (eeldades, et masinavärk toimib nii nagu peab) ei anna kellelegi ennustamise puhul eelist.
    • Samas sellised spordivõistlused nagu hobuste võiduajamine ja jalgpall on lõpptulemuse ennustatavus teatud määral teostatav seega on sellel isikul, kel rohkem teadmisi ja/või oskusi, teiste suhtes eelis.
  • Kahe (või enama) poole kokkuleppe panustamise šansside suhtes; kus neid panuseid võtavad vastu kihlvedude vahendaja või vastav firma on koefitsiendid (seaduslikult) seatud korraldaja kasuks.

Eeldatavad väärtused, positiivsed või negatiivsed, on matemaatilisel arvutusel põhinevad arvud, mille saamiseks kasutatakse neid kolme muutujat. Panustatud summade suurus määrab ühe kindla panuse "väärtuse"; koefitsiendid ning panustatud summa määrab selle, kas väljamakse on positiivne; ennustatavus määrab edukuse sageduse. Lõpuks on edukuse sagedus * väljamakse – panustatud summa suurus = "eeldatav väärtus". Mängija oskus seisneb siinkohal selles, kuidas ta mõistab ning oskab nende kolme muutujaga manööverdada nii, et "reaalne väärtus" oleks peale pikka panustamise seeriat positiivne.

Hasartmängutüübid muuda

Kasiinomängud muuda

Samal ajal kui enamikku mängudest võib mängida raha peale ning pea iga mängu, mida saab raha peale mängida, võib ka lihtsalt lõbu pärast mängida, pakutakse mõningaid mänge üldiselt vaid kasiinos.

Lauamängud muuda

Mänguautomaadid muuda

Muud hasartmänguvormid muuda

Hasartmängud, mida ei mängita kasiinos muuda

Hasartmängude hulka, mis toimuvad väljaspool kasiinot, kuulub bingo (nagu seda mängitakse USA-s ja Suurbritannias), dead pool, loterii, pull-tab mängud, kiirloterii ning Mahjong.

Muud kasiinos mittemängitavad mängud on

*Kuigi mündiviskamist tavaliselt kasiinos ei mängita, on see mõnes Austraalia kasiinos kuulunud ametlike hasartmängude hulka.[1]

Fikseeritud koefitsiendiga hasartmängud muuda

Fikseeritud koefitsiendiga hasartmänge ning totot saab mängida erinevate spordivõistluste peale. Lisaks sellele pakuvad paljud kihlvedude vahendajad fikseeritud koefitsiente paljudele muudele võimalikele tulemustele väljaspool sporti nagu näiteks erinevate majandusnäitajate liikumise suundadele ning ulatustele, telesarjade võitjatele (nagu näiteks Big Brother) või erinevatele valimistulemustele.[2] Interaktiivsed panuste ostu-müügiportaalid pakuvad veel võimalust neid panuseid osta-müüa-vahetada.

Toto muuda

Üks kõige laiemalt levinud hasartmängu vorme on panustamine hobuste või koerte (hurtade) võiduajamistele. Panustamine võib toimuda läbi toto teenusepakkujate või võtavad panuseid vastu kihlvedude vahendajad isiklikult. Toto panused makstakse välja vastavalt kindlaks määratud koefitsientidele ning samas maksavad kihlvedude vahendajad kas vastavalt hetkel pakutavatele koefitsientidele, mil panus tehakse või keskmistele koefitsientidele toetudes, mille nad on saanud võiduajamiste raja kihlvedude vahendajalt sõidu alguses.

Spordikihlveod muuda

Spordivõistluste peale kihlvedude sõlmimisest on paljudes riikides saanud oluline meelelahutusteenust pakkuv majandusharu. Näiteks panustavad miljonid britid igal nädalal jalgpallimängude tulemuste peale.

Hinnavahe pealt kasumi teenimine kihlvedudes muuda

Arbitrage betting ehk hinnavahe pealt kasumi teenimine kihlvedudes on teoreetiliselt riskivaba panustamissüsteem, milles igale võimalikule mängu tulemusele tehakse panus selleks, et saada kindel kasum peale mängu lõppemist, sõltumata sellest millise tulemusega mäng lõppes. Arbitrage betting'us on kombineeritud hasartmäng ning kasumi teenimine, mis toimib tänu paljudele kihlvedude vahendajatele, kes turul panustamise võimalusi pakuvad, andes niiviisi võimaluse hinnavahe pealt kasumit teenida.

Muud panustamise võimalused muuda

Igaüks võib teise inimesega kihla vedada selle peale, kas mingi väide on tõene/väär või mingi sündmuse kindlaks määratud aja jooksul toimumise (back bet) /toimumata jäämise (lay bet) peale. See juhtub tavaliselt siis, kui kahel inimesel on erinevad, kuid väga kindlad vaated mõne sündmuse toimumisele/toimumata jäämisele või arvavad nad, et mingi väide on tõene/väär. Kumbki pool ei looda mitte ainult panusega teenida, vaid teevad panuse ka sellepärast, et näidata oma kindlust vaidlusaluse teema suhtes. Tulemuse välja selgitamiseks peab olema mõni kindel võimalus. Mõnikord on panuse summa väike, näidates sellega seda, et tegemist on põhimõttelise küsimusega, mitte raha teenimise eesmärgil tehtud panusega.

Panuste vahendamise kontorid lubavad klientidel koefitsiente nende valikul "osta" ja "müüa" (back and lay). Mõnes mõttes sarnaneb taoline süsteem börsiga. Mõned tahavad teha panuse millelegi (lootes, et see võidab) või teha panuse millegi vastu (lootes, et see kaotab).

Panustamissüsteemid muuda

Mängu korraldaja ületrumpamiseks on välja mõeldud mitmeid panustamissüsteeme, kuid enamik saab siiski aru, et mitte mingi süsteem ei saa muuta kahjulikku panust aja jooksul kasumlikuks. Laialt tuntud ja kasutatud süsteemid on

  • fikseeritud panused – traditsionaalne süsteem milles igale valikule tehakse panus sama summa ulatuses;
  • fikseeritud kasum – panused varieeruvad sõltuvalt sellest, millised on koefitsiendid tagamaks samasuguse kasumi iga võitva valiku kohta;
  • due-column panustamine – fikseeritud kasumi panustamise variant, milles panustaja seab omale kasumi eesmärgi ja seejärel arvutab välja panuse suuruse, mis talle selles ulatuses kasumi annab, lisades eesmärgile võimalikud kaotused;
  • kaardilugemine – Blackjackis on mitmeid süsteeme selleks, et jälgida kümne punkti väärtuses kaartide suhet võrreldes teiste kaartidega; kui see suhe on kõrge, on mängijal eelis ja ta peaks panust tõstma. Mängust eemaldatud kaartide üle arvestuse pidamine kindlustab ka teistes mängudes eelise;
  • Pot odds vs. true odds – pokkeris loetakse panga hetke suuruse ning mängijapoolse võimaliku panuse suhet "pot oddsiks", mida võib võrrelda "true oddsidega", milles mängija peab saama võitva "käe" pakis alles olevate kaartidega, et teha kindlaks, kas teha panus või mitte;
  • martingale – süsteem, mis baseerub sellele, et iga kord panustada nii palju, et eelneva panuse (-te) kaotus tasa teha, kuni üks neist panustest võidab.

Termini "hasartmäng" muud kasutamisvõimalused muuda

Mitmeid potentsiaalset kasumit andvaid panustamise võimalusi kutsutakse kõnekeeles "hasartmängudeks". See, kas vastavat terminit nendel juhtudel õige kasutada, sõltub kasutaja arvamusest, kuid üldiselt ei loeta alljärgnevaid tegevusi hasartmängimiseks:

  • Emotsionaalse või füüsilise riski võtmist, kus potentsiaalse kasumi arvestust on väga raske pidada (näiteks langevarjuhüpped, valimistel osalemine, kellegi kohtamisele kutsumine jne)
  • Kindlustus on selline meetod, kus risk lükatakse ühelt osapoolelt teise kanda. Kindlustajad kasutavad võimaliku kindlustuspreemia välja arvutamiseks statistilisi meetodeid ning seda võib pidada hasartmängu koefitsientide arvutamisega sarnaseks. Samas võivad kindlustajad seada oma tulu teenimise nii, et nad saavad pikemas perspektiivis ikkagi kasumit.
  • Olukorrad, kus võimalik kasum on panustamise/ostu puhul teisejärguline (näiteks ostes heategevuslikel eesmärkidel korraldatava loterii pileti).

Investeeringuid ei peeta tavaliselt samuti hasartmängimiseks, kuigi mõned investeeringud võivad olla väga riskantsed. Investeeringute näideteks võib tuua börsi, võlakirjad ja kinnisvara. Oma äri alustamist võib samuti lugeda investeeringu vormiks. Investeeringuid ei peeta tavalises mõttes hasartmänguks, kui nad täidavad alljärgnevad kriteeriumid:

  • Positiivne eeldatav kasum (vähemalt pikas perspektiivis)
  • Majanduslik kasulikus
  • Aluseks olev väärtus on eraldatud võetud riskist

Mõned spekulatiivsed investeeringu võimalused on väga riskantsed, kuid neid ei peeta siiski tavaliselt hasartmängudest eraldi seisvateks:

  • Väärtpaberituru derivatiivid, näiteks optsioonid või futuurid, kus tuletise väärtus sõltub aluseks oleva vara väärtusest kindlal ajahetkel (tavaliselt tuletisega seotud kehtivuse lõpptärmin)
  • Tehingud välisvalutaga (forex)
  • Ennustusturud (prediction markets)

Psühholoogilised aspektid muuda

Uuringud on näidanud, et hoolimata sellest, et paljud inimesed osalevad hasartmängudes ajaveetmise või teenimise eesmärgil on hasartmängudel nagu igal käitumisel, millega kaasneb ajukeemia muudatus, teatav võimalus muutuda mõnede inimeste puhul psühholoogilist sõltuvust ning kahjulikku käitumist tekitavaks. Mängur võib mängida ka peale korduvaid kaotusi.

Vene kirjanik Dostojevski (kellel oli ka hasartmängusõltuvus) kujutab oma novellis "Mängur" hasartmängude psühholoogilisi eeldusi ning kuidas mängimine võib mängurit mõjutada. Ta seob mängimise ning mõtte "kiirelt rikkaks saamisest" pakkudes, et venelastel võib olla teatud tõmme hasartmängude poole. Dostojevski näitab panustamise mõju raha teenimise eesmärgil 19. sajandi Euroopas. Venelaste ja hasartmängude vaheline seos on andnud alust legendideks Vene ruleti päritolu kohta.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda