Harten

Harten (vene keeles Хартен) on ilmselt Oldenburgist pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Saksamaal.

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Magnus Georg Harteniga (1713−1786), kes siirdus XVIII sajandi keskpaiku ilmselt Oldenburgist Riiga, kus temast sai Rootsi-aegse kindralkuberneri arhiivi arhivaar. Tema pojapojale Saaremaa superintendendile Hermann Johann Friedrich Hartenile (1794−1841) anti 1840. aastal Püha Stanislavi III klassi orden ja ta tõsteti aadliseisusse.

Hartenid rüütelkonna matriklis

Hermann von Harteni poeg kolleegiuminõunik Eduard Moritz von Harten (1829−1894) võeti 9. detsembril (vkj) 1866. aastal Saaremaa rüütelkonna matriklisse. Tema noorem vend riiginõunik Hermann von Harten (1842–1917) immatrikuleeriti 1909. aastal.

Suguvõsa liikmeid

• Georg Friedrich Harten (1758−1834), Mustjala pastor, Saaremaa konsistooriumi assessor
• Hermann Johann Friedrich von Harten (1794−1841), Kaarma ja Mustjala pastor, Saaremaa superintendent ja Saaremaa konsistooriumi viitsepresident
• Karl Eduard Harten (1801−1882), Mustjala pastor-adjunkt, Vigala pastor, Maa-Lääne praostkonna praost, Kuuda seminari direktor
• Georg Julius Arthur von Harten (1827−1893), kindralmajor
• Eduard Moritz von Harten (1829−1894), meditsiinidoktor, kolleegiuminõunik
• Karl Eduard Harten (1833−1904), kindralmajor
• Moritz von Harten (1858−1938), meditsiinidoktor, tõeline riiginõunik
• Eduard von Harten (1860−pärast 1919), kindralmajor, eskadroni-, polgu- ja brigaadikomandör
• Karl Hermann von Harten (1870−1951), tõeline riiginõunik, Varssavi ringkonnakohtu liige
• Boris Harten (1899−1960), lipnik, metsnik

Sikassaare mõis

Harteni suguvõsa mõisavaldused

• Saaremaa:
  • Mullutu (Mullut) (1893−1919), Saare (Holmhof) (1902−pärast 1909, rendivaldus), Sikassaare (Siksar) (poolmõis)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 313-314.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 146-150 [1].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1965. Lk 127-133.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 454.

Välislingid

• Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust