Ava peamenüü

Halluasiit on monokliinne silikaatne savimineraalide hulka kuuluv mineraal. Halluasiidi idealiseeritud keemiline valem on Al2Si2O5(OH)4. Tavaliselt tekib see teiste alumiiniumit ja räni sisaldavate mineraalide hüdrotermilisel moondel, näiteks Utah' aladel tekib see üle rüoliidi voolava vee mõjul.[2] Kuna halluasiit esineb tihti koos dikiidi, kaoliniidi, montmorijoniidi ja teiste savimineraalidega, siis on ainus võimalus selle kindlamaks määratlemiseks mineraali röntgendifraktsioonianalüüs.

Halluasiit
Mineraly.sk - halloyzit.jpg
halluasiit
Omadused
Mineraaliklass füllosilikaadid
Värvus kollane, valge, hall, sinine, roheline, vahel lisandite tõttu ka punane
Tihedus 2...2,65 g/cm³
Kõvadus 2...2,5
Süngoonia monokliinne
Punktigrupp monokliinne domaatiline
Kriips enamasti valge, alati mineraalist heledam
Murdepind karpjas
Läige Pärlmutri, vahajas või tuhm
Kristallooptilised omadused
Optiline telg kaheteljeline
Optiline märk positiivne
Kaksik­murdumine 0,007
nα 1,553...1,565
nβ 1,559...1,569
nγ 1,560...1,570
nε [1]

Halluasiit tekib basaldi, andesiidi ja rüoliidi murenemisel. Kuna mineraali tekkel mängib olulist osa vesi, on see sagedasem troopikas, kus sademeid on rohkem. Kuna mineraali teket soodustab suur CO2 sisaldus, siis esineb halluasiit sageli karbonaatsete kivimite läheduses. Mineraal sisaldab sageli lisanditena titaani, kaltsiumit, kaaliumit, naatriumit, rauda, kroomi, magneesiumit, niklit ja vaske.

Mineraali kirjeldas esmakordselt aastal 1826 Pierre Berthier. Halluasiit sai nime Belgia geoloogi Jean Baptiste Julien d'Omalius d'Halloy järgi. Selle tüüpleiukohaks on Angleur Belgias Liège'i lähistel. Mineraali Eestile lähim esinemiskoht on Tankavaara Soomes.[3]

Halluasiiti kaevandatakse Uus-Meremaal, Belgias, Prantsusmaal ja Kanadas. Tänapäeval valmistatakse sellest portselani, aga varem on seda kasutatud ka nafta krakkimisel katalüsaatorina.[4]

ViitedRedigeeri

  1. http://www.mindat.org/show.php?id=1808&ld=1&pho=
  2. Kerr, Paul F. (1952). "Formation and occurrence of clay minerals". Clays and Clay Minerals. 1: 19–32.
  3. Peuraniemi, V. and Islam, R., 1993. The weathering in the Vuotso-Tankavaara area- The first evidence of halloysite in Finland. The Chemical eology, 107, lk. 307–311.
  4. http://ccm.geoscienceworld.org/content/25/1/1.abstract

VälislingidRedigeeri