Hallkimalane
Hallkimalane (Bombus veteranus) on mesilaslaste sugukonda kimalase perekonda kuuluv putukas.
| Hallkimalane | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kiletiivalised Hymenoptera |
| Alamselts |
Rippkehalised Apocrita |
| Sugukond |
Mesilaslased Apidae |
| Perekond |
Kimalane Bombus |
| Liik |
Hall kimalane |
| Binaarne nimetus | |
|
Bombus veteranus | |
Emaste pikkus on 16–20 mm, isaste pikkus 11–16 mm. Imilont on keskmise pikkusega või pikk. Selg ja tagakehaplaadid on kaetud helehallide karvakestega. Seljal tiivaaluste juures on selgesti eristuv mustade karvakeste vööt.
Hallkimalane sarnaneb metskimalasega ja silma järgi on neid keeruline eristada. Hallkimalasel on heledad karvakesed pigem kollakashallid, metskimalasel oranžid.
Emaste ja tööliste pea on pisut pikenenud, kukal tugevasti ümardunud. Ülahuul on ristkülikukujuline. Ülalõuad on tugevasti kõverdunud ja võivad teineteist isegi osaliselt katta. Tagakeha on kuue plaadikesega. Säärtel on kannused. Säärte külgedel on pikad karvad, mis moodustavad korvikese. Neil on astel.
Isaste tagakeha on kaetud seitsme plaadikesega. Teine plaadike on kaetud hallide või kollakashallide karvakestega. Kolmas plaadike on kaetud helekollaste karvakestega, millel üksnes pisut musti karvu võib lisaks olla. Neljad ja kuues plaadike on kaetud mustade või tumepruunide karvakestega. Isastel astelt ei ole.
Hallkimalane on levinud kogu Lääne-Euroopas alates Briti saartest. Ida poole küündib levila Kasahstani ja Lääne-Mongooliani, põhja poole Soomesse. Mägedes elavad nad kuni kilomeetri kõrgusel. Nad eelistavad avatud maastikke, eriti paiku, kus kasvab ristik.
Talvituvad ainult emased. Pärast talvitumist hakkab emane aprilli keskel pesa ehitama, kui leidub rohtu, sammalt või muud sobivat pesamaterjali. Pesa rajatakse maapinnale. Kui pesamaterjali pole, võib ta pesa rajada maa alla näriliste urgudesse või võtta kasutusele näriliste vana pesa. Noored töölised hakkavad lendama mai esimesel või teisel dekaadil, isased ja noored emased juuli lõpus. Peres on 60–130 isendit.
Hallkimalane toitub nagu teisedki kimalased nektarist ja õietolmust. Peamised toidutaimed on ristik, ohakas, keerispea ja sõrmkübar.
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse.
Välislingid muuda
- Hall kimalane andmebaasis eElurikkus
