Häbeuba
taimeperekond
Häbeuba (Clitoria) on perekond peamiselt troopiliste ja lähistroopilistel aladel kasvavaid liblikõielisi ronitaimi.[1][2]
| Häbeuba | |
|---|---|
 Clitoria mariana | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Oalaadsed Fabales |
| Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
| Alamsugukond |
Faboideae |
| Perekond |
Häbeuba Clitoria L. |
Nimetus muuda
Need taimed said oma ladinakeelse nimetuse Clitoria naissuguorganiga sarnasuse tõttu, esimene teadaolev kirjalik nimetus pärineb 1678. aastast Poola loodusteadlaselt Jakób Breynelt, kes lisas taime illustratsioonile kirjelduse Flos clitoridis ternatensibus (eesti keeles 'Ternate saarel leiduv kliitorile sarnaneva õiega taim')[3], samuti viitavad paljud rahvapärased nimetused naissuguorganile.[4][5]
Kasutuskohad muuda
Tuntuim on sinine häbeuba (Clitoria ternatea), mida kasutatakse rahvameditsiinis teena.[6]
Viited muuda
- ↑ "Clitoria L. - Plants of the World Online". Plants of the World Online. 4. detsember 1978. Vaadatud 6. septembril 2022.
- ↑ "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Eestikeelsete taimenimede andmebaas. Vaadatud 6. septembril 2022.
- ↑ "Argiuba 5. september 2022 - Botaanilisest häbelikkusest". ma olen jälle konvekal...: Argiuba 5. september 2022. Vaadatud 6. septembril 2022.
- ↑ "Butterfly Pea vs Clitoria Ternatea: Viral TikTok Uncovers Risqué Drama from the 1800s Over Naming a Flower". Cheezburger. 25. jaanuar 2022. Vaadatud 6. septembril 2022.
- ↑ "Clitoria ternatea". Tropical Forages. Vaadatud 6. septembril 2022.
- ↑ Mukherjee, Pulok K.; Kumar, Venkatesan; Kumar, N. Satheesh; Heinrich, Micheal (2008). "The Ayurvedic medicine Clitoria ternatea—From traditional use to scientific assessment". Journal of Ethnopharmacology. Elsevier BV. 120 (3): 291–301. DOI:10.1016/j.jep.2008.09.009. ISSN 0378-8741.