Gustav Samuel Leopold

Wittelsbachide pfaltskrahv Gustav Samuel Leopold (12. aprill 167017. september 1731) oli Kleeburgi pfaltskrahv aastatel 1701–1731 ja Zweibrückeni hertsog aastatel 1718–1731. Tema tiitlid olid Stegeborgi hertsog (Rootsis), Reini pfaltskrahv ja Baieri hertsog.

Gustav Samuel Leopold
Sünniaeg 12. aprill 1670
Surmaaeg 17. september 1731 (61-aastaselt)

Ta oli viimane Wittelsbachide Kleeburgi liini meessoost valitseja.

Elu muuda

Gustav Samuel Leopold sündis Stegeborgi lossis Söderköpingi lähedal Adolf Johanni noorima pojana. Kuna vanemad kohtlesid õdesid-vendi väidetavalt halvasti, siis aastal 1687 aitas Gustav oma õdedel Katarinal ja Maria Elisabetil põgeneda vanemate juurest Rootsi kuningliku õukonna kaitse alla, millest sai tolleaegses Rootsis skandaal.

Ta sai isa järel valitsejaks aastal 1689.1701. aastal sai ta venna Adolf Johann II järel Kleeburgi pfaltskrahviks ja aastal 1718 nõo, Rootsi kuninga Karl XII järel Zweibrückeni hertsogiks. Kuninga surma järel muutus ta ka vastuvõetavaks kandidaadiks Rootsi troonile. Aastatel 1720–1725 oli tema residentsiks Jonas Erickson Sundahli ehitatud loss.

Gustav Samuel Leopold suri Zweibrückenis ja maeti Alexanderkirchesse. Kuna ta oli Wittelsbachide Kleeburgi liini viimane meessoost liige, päris tema territooriumid Zweibrücken-Birkenfeldi pfaltskrahv Christian III.

Hertsog Gustav lasi 1720. aastatel ehitada Zweibrückeni barokklossi, ehitaja oli rootslane Jonas Eriksson Sundahl.

Rootsi poliitikas oli hertsog Gustav viimane mees isapoolse vanaema Katarina Vasa liinist. Pärast oma nõo, kuningas Karl XII surma sai Stegeborgi Gustavist üks vastuvõetavamaid kandidaate Rootsi ja Soome suurvürstiriigi troonile. Temast oleks edu korral saanud kuningas Gustav III. Kuid tema taha ei tekkinud Rootsis tugevat fraktsiooni ja tema järglusõigusi ajaloos eriti ei meenutata. Tema asemel sai Rootsi kuningannaks tema nõbu Ulrika Eleonora.

Hertsog Gustav suri kuningas Fredrik I valitsemisajal. Tema Rootsi õigused päris kas tema vennapoeg, Ericsbergi krahv Karl Adolf Gyllenstierna, või tema õde, pfaltskrahvinna Marie Elisabeth von Kleeburg, või nende nõbu, hertsog Karl Friedrich.

Abielu muuda

10. juulil 1707 abiellus Gustav Leopold Ludwigi tütre Dorotheaga. Abielu oli lastetu.

13. mail 1723 abiellus ta morganaatiliselt Louise Dorothea von Hoffmanniga. Naine pöördus aastal 1723 katoliiklusse ja Saksa-Rooma keiser tõstis ta 3. märtsil 1724 aadliseisusse kui Hoffmanni krahvinna. Ka nemad ei saanud lapsi.

Eelnev:
Adolf Johann II
Kleeburgi pfaltskrahv
1701–1731
Järgnev:
Christian III
Eelnev:
Rootsi kuningas Karl XII
Zweibrückeni hertsog
1718–1731