Ava peamenüü
Guntars Godiņš (2012)

Guntars Godiņš (sündinud 26. aprillil 1958 Viesītes) on läti luuletaja ja eesti kirjanduse tõlkija.

Godiņš õppis 19661977 Viesītes keskkoolis, õppides veel aastatel 19691974 Jēkabpilsis laste muusikakoolis (puhkpilliklassis). Aastatel 19781983 õppis ta Läti Ülikooli filoloogiateaduskonnas läti keelt ja kirjandust ning 1996. aastal Helsingi ülikoolis soome keelt ja kultuurilugu.

19871994 töötas ta Läti raadios kirjandustoimetajana. Aastatel 19921993 oli ta ajakirja Avots (Allikas) kirjandustoimetaja. Aastatel 19972009 oli ta kultuuriatašee Läti Suursaatkonnas Eestis.

20102015 oli ta kirjandusajakirja Latvju Teksti toimetaja.

Godiņš on avaldanud mitu luulekogu läti keeles, tema luuleraamatud on ilmunud eesti, inglise ja rootsi keeles. Tema luuletused on tõlgitud soome, prantsuse, saksa, valgevene, leedu, hiina, vene, tai jt keeltesse.

2018. aastal ilmus Godiņši tõlkes lätikeelne "Kalevipoeg".[1]

TunnustusedRedigeeri

Teosed eesti keelesRedigeeri

TõlkedRedigeeri

  • Kanteletar (soome rahvalaulud ja ballaadid) 1993. a. "Nordik";
  • Jāns Kaplinskis. (Jaan Kaplinski). Kas ko ēd un kurš kuru apēd. (Kes mida sööb, kes keda sööb) ( koos R. Karmaga) 1993. a. "Egmont Latvia";
  • Emīls Tode (Emil Tode). Robežvalsts (Piiririik) 1995. a. "Preses Nams";
  • Tā mainās gadalaiki. Somu dzejas izlase. (Nii muutuvad aastaajad. Soome luule antoloogia: P. Saarikoski, *P. Haavikko, E. L. Manneri, V. Kirstinä ja A. Melleri luule) 1997.a. "Nordik";
  • Arturs Alliksārs (Artur Alliksaar). Nebūtība varētu arī nebūt (Olematus võiks ju ka olemata olla) 1998. a. "Minerva";
  • Pauls Ēriks Rummo (Paul-Eerik Rummo). Nosūtītāja adrese (Saatja aadress) 1998. a. "Minerva";
  • Hando Runnels (Hando Runnel). Sarkano vakaru purpurs (Punaste õhtute purpur) 1998. a. "Minerva";
  • Dorisa Kareva (Doris Kareva). Fraktālija (Fraktalia) 1998. a. "Minerva";
  • Tenu Ennepalu (Tõnu Õnnepalu). Saules vergi (Päikese orjad) 1998. a. "Minerva";
  • Jāns Kaplinskis (Jaan Kaplinski). No putekļiem un krāsām. Dzejoļu izlase (Tolmust ja värvidest, luule antoloogia). 2001. a. "Daugava";
  • Igauņu tautasdziesmas (Eesti rahvaluuled). Ozols auga debesīs.(Tamm kasvas taeva’essa). 2002. a. "Nordik";
  • Ilmars Lābans (Ilmar Laaban). "Putnu mistiskais mugurkauls" (Lindude müstiline selgroog). 2003.a. "Neputns";
  • Matss Trāts (Mats Traat). "Haralas dzīvesstāsti" (Harala elulood). 2005.a. "Nordik".
  • Juris Kronbergs. Maa-alune luule. (Tõlge läti keelest eesti keelde koos Livia Viitoliga). 2007. a. "Loomingu Raamatukogu";
  • Jaan Kaplinski. Någonsttans vid världens kant. (Tõlge eesti keelest rootsi keelde koos Juris Kronbergsiga). 2007. "Ariel Skrifter";
  • Contra & (:)kivisildniks. Abi labi (Contra ja (:)kivisildniku luuletused). 2009. a. "Jāņa Rozes apgāds";
  • Jāks Jērīts (Jaak Jõerüüt). CD (luulekogu) 2009. a."Mansards";
  • Vīvi Luika (Viivi Luik). No smaga prieka (Rängast rõõmust, luulekogu) 2009. a. "Mansards";
  • fs. Skumju vairs nav (Kurbust enam ei ole, luulekogu). 2009. a. "Mansards";
  • Jāns Kaplinskis (Jaan Kaplinski). Acs (romaan Silm). 2010. a. "Mansards";
  • Andruss Kivirehks (Andrus Kivirähk). Lote no izgudrotāju ciema (Leiutajateküla Lotte). 2010. a. "Zvaigzne ABC";
  • Andress Ehins (Andres Ehin). Pakārtais ievārījums (Poodud moos,), 2010. a. "Mansards";
  • Urvi Grosfelde (Urvi Grossfeldt) Maija ielas peles (Mai tänava hiired), 2011. a. "Zvaigzne ABC";
  • Tomass Transtremers (TomasTranströmer).Dzeja (luule antoloogia, tõlge rootsi keelest läti keelde koos Juris Kronbergsiga). 2011. a. "Mansards";

ViitedRedigeeri

  1. "Kalevipoeg" ilmus läti keeles, ERR, 10. november 2018

VälislingidRedigeeri