Guido Samson von Himmelstiern
Hermann Gideon (Guido) von Samson-Himmelstjerna (ka (Hermann) Guido Samson von Himmelstiern; 18. jaanuar 1809 Kooraste – 18. jaanuar 1868 Tartu) oli Eestist pärit baltisaksa arstiteadlane.
| Guido Samson von Himmelstiern | |
|---|---|
 Guido Samson von Himmelstiern, u 1860 | |
| Sündinud |
18. jaanuar 1809 Kooraste, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik |
| Surnud |
18. jaanuar 1868 (59-aastaselt) Tartu, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik |
| Rahvus | baltisakslane |
| Kodakondsus | Venemaa |
| Alma mater | Kaiserliche Universität zu Dorpat |
| Haridus | Arstiteadus |
| Vanemad | Karl Hermann Christer von Samson |
Elulugu muuda
Guido von Samson sündis Vana-Piigaste ja hilisema Rõuge mõisniku Karl Hermann Christer von Samsoni (1777–1858) pojana. Lõpetas 1825. aastal Tartu Kubermangugümnaasiumi.[1]
Ta õppis Tartu ülikoolis aastatel 1826–1829 õigus- ja 1829–1833 arstiteaduskonnas. Sai 1834. aastal TÜ meditsiinidoktoriks, väitekiri "De extracto aethereo oleoso – recinoco seminum Cinae". Täiendas end Berliini, Viini ja Würzburgi ülikoolis.[1]
Naasis 1836. aastal Eestisse, täpsemalt Rõugesse. 1837. aastal astus ta Venemaa mereväkke ja hakkas töötama Peterburis oleva Kalinkini haiglas ordinaatorina. 1838–41 tegi ta neli välisreisi laeval Oranienbaum ja aurufregatil Bogatõr. Aastatel 1842–1845 oli ta Brest-Litovski Aleksandri kadetikorpuse ülemarst, 1843. aastal ülendati ta vanemordinaatoriks.[1][2]
1843. aastal avaldas ta Berliinis monograafia "Beobachtungen über den Scorbut, vorzüglich in pathologisch-anatomischer Beziehung" ("Tähelepanekud skorbuudi, eriti selle patoloogia ja anatoomia kohta").[viide?]
Aastatel 1845–1868 töötas von Samsom Tartu ülikoolis kohtu- ja riikliku meditsiini professorina ning riikliku meditsiini kateedri juhatajana. Aastatel 1855–1859 oli ta arstiteaduskonna dekaan. Ta oli 1865. aastast kuni surmani Tartu ülikooli rektor. Samuti oli ta aastatel 1851–1858 Tartu tsensor ja 1858. aastast Rõuge mõisnik.[1][viide?]
Teadustöö muuda
Guido von Samson oli üks esimesi Eestis sotsiaalse tervishoiu (sotsiaalhügieeni) alal tegutsejaid, kes püüdis panna alust vaimuhaigete ja pimedate hoolekandele. Aastatel 1856–1859 organiseeris ta koos silmaarst Georg von Oettingeniga rohkem kui 650 tuhande Liivimaa maaelanike silmade läbivaatuse, mis oli esimeseks katseks Vene impeeriumis koguda statistilisi andmeid silmahaiguste põdejate ja pimedate kohta. Tulemus ilmus statistilise uurimusena "Populäre Anleitung zur Pflege und Behandlung der unter der ländlichen Bevölkerung in den Ostseeprovinzen Rußlands, insbesondere in Livland am häufigsten vorkommenden Augenkrankheiten" ("Ülevaade Venemaa Balti provintside, eriti Liivimaa maaelanikkonna silmade hooldusest ja nende seas levinud silmahaiguste ravist").[1]
Ta viis 1846. aastast esmakordselt kohtumeditsiinis sisse praktikumid, nõudes kohtumeditsiiniliste ekspertiiside tegemisel ka ümbritseva keskkonna uurimist.[viide?] TÜ-s psühhiaatria kateedri rajamise idee algatajaid, samuti püüdis korraldada arstiabi vaestele. 1862. aastast kuni surmani oli ta ka Looduseuurijate Seltsi president (1862–1868).[1]
Avaldas toimetuse tänu pälvinud artikleid ajakirjas Arhiv Sudebnoi Meditsinõ i Obštšestvennoi Gigienõ (vene keeles Архив судебной медицины и общественной гигиены), andis välja (1847, 1852 ja 1862) kolm kogumikku Mitteilungen aus dem praktischen Wirkungskreise des Professors der Staatsarzneikunde an der Kaiserlichen Universität Dorpat, milles peale kohtumeditsiini käsitleti ka haiglahügieeni ja epidemioloogia küsimusi.[1]
Teoseid muuda
- Beobachtungen über der Scorbut. Berlin, 1843
- О судебно-медицинской задаче при исследовании повреждении на живых, по ныне действующим русским законам. // Архив судебной мед. 4 (1865).
Sugupuu muuda
| Guido Samson von Himmelstierna (1809–1868) |
Karl Hermann Christer von Samson (1777–1858) |
Karl Gustav von Samson (1750–1825) |
Klaudius Hermann von Samson (1713–1754) |
| Gertruda Helena von Oettingen (1719–1794) | |||
| Anna Juliane von Taube (1758–1818) |
Karl Magnus von Taube (suri 1793) | ||
| Maria Elisabeth von Rennekampff | |||
| Anna Karolina von Samson (1785–1839) |
Johann Christofer von Samson (1749–1805) |
Klaudius Hermann von Samson (1713–1754) | |
| Gertruda Helena von Oettingen (1719–1794) | |||
| Karolina Dorothea von Numers (1764–1800) |
Gustav von Numers | ||
| vabapreili Magdalena Elisabeth von Budberg |
Vaata ka muuda
| Eelnev Friedrich von Bidder (1858–1865) |
Tartu ülikooli rektor Guido Samson von Himmelstiern 1865–1868 |
Järgnev Georg Philipp von Oettingen (1868–1876) |
Kirjandus muuda
- Левицкий II, 207–209, 317
- Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977 665–666
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 122, 248–249
- Калнин В. В. Взгляды и деятельность Г. Самсон-Гиммельштирна в области гигиены и эпидемиологии. // TÜ ajaloo küsimusi. IX. Tartu, 1979, 102–118
- Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 49
- Edasi (1984) 2. II.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
- ↑ "Tartu Ülikooli üliõpilased ja õppejõud kuni 1918". Tartu Ülikool. Vaadatud 25. augustil 2008.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.