Gourdoni aardeleid
Gourdoni aardeleid (prantsuse keeles Trésor de Gourdon) on kuldesemeid sisaldav aardeleid, mis leiti 1845. aastal Gourdoni lähedal Saône-et-Loire'is. Esemed on dateeritud ajavahemikku 5. sajandist 6. sajandi algusesse, maetud pärast 524. aastat.
Leid muuda
Aardes oli sangadega kuldkarikas (kujult nagu kantharos) ja ristkülikukujuline pateen, mõlemad panustatud oterdise tehnikas granaatide ja türkiisidega; lisaks neile 104 Bütsantsi keisrite Leo I (457–474) ja Justinianus I (518–527) kuldmünti.
Aaret säilitatakse Pariisis Cabinet des Médailles muuseumis, mis on Prantsusmaa Rahvusraamatukogu allasutus.
Karikas muuda
Karikas on 7,5 cm kõrge. Jalg on tüvikoonuse kujuline, kaks sanga on tugevalt stiliseeritud lindude kujulised, äratuntavad on kõverad nokad ja granaatidest silmad. Kupa allosa on godroneeringut meenutavalt vaoline, ülaosa kaunistavad oterdises südamete ja palmettide kujutised. Karika kuju on roomapärane, kuid kaunistus äratuntavalt rahvasterännuaegse polükroomse stiili joontega, näiteks leiab sarnaseid linnumotiive nii läänegootide, langobardide kui ka Merovingide-aegsest metallehistööst.
Pateen muuda
Kandiline pateen on 19,5 cm pikk, 12,5 cm lai ja 1,6 cm sügav. Serva kaunistab lai granaatidest oterdiskaunistus, põhja nurkades türkiisist südajad motiivid, keskel on samas tehnikas granaatpanustest ladina rist, mis laseb pateeni tuvastada kristliku liturgilise nõuna.
Ajaloost muuda
6. sajandil oli Gourdon kloostri asukoht ja esemed võivad olla pärit sealt. Vanim münt aardes on 524. aastast. Aare võidi peita sõjakäigu eest. Aarde leidis 13-aastane karjatüdruk Louise Forest ühe ristikujutisega Rooma tellise alt, see müüdi Pariisis oksjonil 20. juulil 1846. Riik omandas karika ja pateeni[1].