Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib spordialast; teiste tähenduste kohta vaata lehelt Golf (täpsustus)

Golf player putting green 2003.jpg

Golf on spordiala, pallimäng.

Golf on pallimäng, milles mängijad püüavad erinevaid keppe kasutades võimalikult väikese löökide arvuga tabada palliga sihtmärke (auke).

Golfi mängitakse loodusliku muruga väljakul (golfiväljakul), mis on 25–30 ha suurune ja mitmekesise reljeefiga ning sisaldab nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi. Täismõõtmelisel väljakul on 18 auguga lõppevat rada, kuid leidub ka väiksemaid, tavaliselt 9 auguga väljakuid. Iga rada algab avalöögialaga ning raja lõpus on puttamisgriin, millel lipuga tähistatud 4,25-tollise (10,8 cm) läbimõõduga auk. Avalöögiala ja puttamisgriini vahele jäävad ka muud standardsed pinnavormid nagu fairway (madalama muruga edenemisala), rough (kõrgema rohuga ala), bunkers (liivatakistused) ning muud takistused (veealad, puud, kivid jne). Sellest hoolimata on väljaku kõik rajad unikaalsed ja spetsiifilise ülesehitusega.

Golfi mängitakse vähima löökide arvu peale väljakul (löögimäng) või selle peale, kes võidab rohkem radasid (parem tulemus suuremal arvul radadest – rajamäng). Löögimäng on kõige populaarsem mänguformaat kõikidel tasemetel ning seda eriti tipptasemel.

Kaasaegne golf sai alguse 15. sajandil Šotimaal, kuid sarnaseid mänge on eri piirkondades mängitud juba sajandeid varem. Saint Andrews asuv Old Course on esimene 18 auguga väljak, millel mängitakse siiani. Golfi vanim võistlus, mida siiani mängitakse on The Open Championship, mida tuntakse ka British Openi nime all. Esimene British Open toimus 1860. aastal Ayrshire'is Šotimaal ning see on üks neljast golfi iga-aastasest suurturniirist (major championships). Ülejäänud kolm (the Masters, the U.S. Open ja PGA Championship) mängitakse USA-s.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Golfi ajalugu ulatub väga kaugetesse aegadesse. Vanim viide golfisarnasele mängule on seotud Rooma riigi aegse mänguga paganica'ga, milles mängijad kasutasid kõveraks painutatud keppe nahast pallide löömiseks. Üks golfi arengu teooriatest ongi, et seoses Rooma riigi vallutustega üle Euroopa hakati 1. sajandiks eKr paganica't mängima paljudes Euroopa osades ja lõpuks arenes sellest välja kaasaegne golf. Teised allikad viitavad golfi eellasena Hiina päritolu mängule chuiwan. 1368. aastast pärineval Mingi dünastia kirjarullil on kujutatud Hiina keiserliku õukonna liiget golfikepisarnase kepiga löömas palli auku. Hollandis mängitud golfist on teateid aastatest 1200. Siis löödi pall kepiga vastavasse väravasse, mitte auku.

Tänapäevane golf sai alguse Šotimaalt. Aastal 1457 keelas kuningas James II golfi mängimise, kuna selle harrastamine segavat militaarset ettevalmistust[1]. Kardeti, et golfi harrastamine ei võimalda harjutada vibulaskmist, mis oli julgeoleku seisukohast vajalikum. Aastast 1502 golfi mängukeeld Šotimaal tühistati, sest Inglismaaga oli sõlmitud rahu ja kuningas James IV oli suur golfiaustaja. Šotimaal St. Andrewsis asuvat Old Course'i väljakut, mille ajalugu ulatub juba rohkem kui 600 aasta taha, kutsutakse golfi koduks. 1764. aastal muudeti sealne 22 auguga väljak ka kaasajal standardseks 18 auguga väljakuks. Esimesed säilinud golfireeglid pärinevad aastast 1744 samuti Šotimaalt ning vanim siiani toimuv golfiturniir (the Open Championship) sai alguse 1860. aasta 17. oktoobril Ayshire'is Šotimaal. Kui tänapäeval on ülekaalukalt kõige rohkem golfiväljakuid (üle 17 000) USA-s, siis esimene golfiklubi loodi USA-s alles 1888. aastal šotlase John Raidi poolt (Saint Andrew's Golf Club Yonkersis New Yorgis).

EestiRedigeeri

Eestisse jõudis golf alles pärast taasiseseisvumist ning Baltikumi esimene täismõõtmeline golfiväljak avati Niitväljal 1993. aastal.[2]. Eestis harrastab golfi ligikaudu 4000 inimest, kellest aktiivseid klubiliikmeid on ligikaudu 2000. Eestis on 7 täismõõtmelist golfiväljakut ja 3 väiksemamõõdulist väljakut.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri