Gmunden

Gmunden on linn (Stadtgemeinde) Ülem-Austria liidumaal, Gmundeni ringkonna halduskeskus.

Gmunden
[ ˈɡmʊndn̩ ]
saksa Gmunden baieri Gmundn
Järveäärne
Gmundeni vapp
Pindala: 63,5 km² (2018)
Elanikke: 13 191 (1.01.2018)
Koordinaadid: 47° 55′ N, 13° 48′ E
Asend Gmundeni ringkonnas

Gmundeni pindala on 63,49 km² ja selle keskmine kõrgus on 425 m. See asub Trauni järve ja Trauni jõe ääres ning on ümbritsetud kõrgetest mägedest, sealhulgas Traunstein (1660 m), Erlakogel (1570 m), Wilder Kogel (2090 m) ja Höllengebirge.

Gmundeni vald jaguneb viieks osaks: Gmunden, Gmunden-Ort, Schlagen, Traundorf ja Unterm Stein.

Elanikkond

2001. aasta seisuga oli Gmundenis 13 336 elanikku; ligikaudu 88,4% olid austerlased, 1,5% olid teistest Euroopa Liidu riikidest ja 10,2% olid muud välismaalased. Suuremad mitte-EL vähemused olid Bosnia ja Hertsegoviinast (3,6%) ja endisest Jugoslaavia Föderaalvabariigist (s.o. praegustest Serbiast, Montenegrost, Kosovost; 2,7%), järgnesid türklased (1,2%) ja sakslased (1,1%).

Enamus (69,3%) on roomakatoliku usku. Evangeelsed moodustavad suurima vähemuse 7,3%, järgnevad muslimid 5,9% ja õigeusklikud 3,3%. Ligikaudu 10,3% on uskmatud.

Ajalugu

Aastal 1000 eKr kaevandasid Illüürlased seal soola. Asula eksisteeris juba 5. sajandil. 1186. aastaks oli Gmunden müüridega ümbritsetud kindlustatud koht, kuigi kirik ehitati sinna alles umbes 1300. aastal. 1278. aastal sai Gmunden linnaks. 14. novembril 1626 alistati mässuliste talupoegade armee Gmundenis kindral Pappenheimi poolt, kellele Maximilian I oli andnud korralduse talupoegade mäss Ülem-Austrias maha suruda. Surnud talupoegadest mässulised maeti lähedalasuvasse Pinsdorfi, kus on siiani näha obeliski-stiilis mälestusmärki, mida tuntakse nende auks Bauernhügelina.

Gmunden varustas 17. sajandil Austriat mereväe laevadega ja aitas Esimese maailmasõja haiglates haavatud sõdureid. Teise maailmasõja ajal asus seal SS-sünnituskodu, "et kindlustada rassiline puhtus" vastavalt natside rassiteooriatele.

Hilisematel aastatel külastati seda sageli tervise- ja suvekuurordina ning seal oli mitmesuguseid järve-, soolvee-, juurvilja- ja männikäbivanne, hüdropaatiline asutus, inhalatsioonikambrid, vadakukuur jne. See oli ka oluline soolatööstuse keskus Salzkammergutis.

Gmunden 16. sajandil

Vaatamisväärsusi

Cumberlandi loss, ehitati Ernst August von Hannoveri paguluskohaks, 1882. aastal

Villa Toscana, 1870-1912 Toscana suurhertsoginna Maria Antonia ja tema perekonna eksiilikoht

Gmundenis on palju ekskursioone ja huviväärsusi, eelkõige Trauni juga, mis asub Gmundenist 16 km põhja pool, Orti loss ja keraamikatehas, mis toodab keraamikat kaubamärgiga Gmundner Keramik. Raekoda on ka populaarne turismisihtkoht.

• 
  Orti loss
• 
  Gmundeni raekoda
• 
  Gmundeni vaade

Haridus

Gmundenis on neli lasteaeda, neli algkooli ja kolm keskkooli. Keskkoolid on BG/BRG Gmunden, BRG Schloss Traunsee ja Gymnasium Ort.

Märkimisväärseid inimesi

• Johannes von Gmunden (umbes 1380/84 – 1442), astronoom, matemaatik ja humanist
• Karl Scherffer (1716–1783), Austria jesuiidist matemaatik ja loodusteadlane
• Caspar Erasmus Duftschmid (1767-1821), Austria loodusteadlane ja arst
• Matthias von Schönerer (1807–1881), insener ja raudteepioneer, töötas kohapeal
• Friedrich Theodor Vischer (1807–1887), romaanikirjanik, luuletaja ja näitekirjanik, suri kohapeal
• Carl Rahl (1812–1865), Austria maalikunstnik, elas kohapeal
• John Haswell (1812–1897), šoti insener ja vedurikonstruktor, töötas kohapeal
• Richard Belcredi (1823–1902), riigimees, ministerpresident 1865 - 1867, suri kohapeal
• Christian Griepenkerl (1839–1916), saksa maalikunstnik ja professor, elas kohapeal
• Horaz Krasnopolski (1842-1908), jurist, suri kohapeal
• William Heaton-Armstrong (1853–1917), Briti Liberaalse Partei poliitik ja pankur
• Ludwig Bemelmans (1898–1962), Austria-Ameerika kirjanik, kasvas üles kohapeal
• Walter Reder (1915–1991), SS-i komandör ja sõjakurjategija, maetud Gmundenis
• Alfred Hilbe (1928–2011), Liechtensteini valitsusjuht 1970 - 1974
• Thomas Bernhard (1931–1989), Austria romaanikirjanik, näitekirjanik ja luuletaja
• Szörényi Levente (* 1945), Ungari rokkbändi Illés laulja
• Helmut Trawöger (* 1948), dirigent ja flöödimängija
• Heinrich Schiff (1951–2016), tšellist ja dirigent
• Christoph Ransmayr (* 1954), Austria kirjanik, kasvas üles kohapeal
• Andreas Berger (* 1961), Austria endine kergejõustiklane
• Gabi Burgstaller (* 1963), Austria poliitik (SPÖ) ja endine Salzburgi kuberner, käis kohalikus keskkoolis
• Jory Vinikour (* 1963), Ameerikas sündinud klavessinist, töötas lähedal õpetajana
• Conchita Wurst (* 1988), drag queen ja 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja

Aristokraatia

• Maria Antonia von Bourbon-Sizilien (1814–1898), Toscana suurhertsoginna 1833-1859, suri kohapeal
• Marie von Sachsen-Altenburg (1818–1907), Hannoveri kuninganna 1851-1866, suri maapaos kohapeal
• Georg V (1819–1878), 1868. aastal ostis ta kohaliku suvevilla oma maapao jaoks
• Ernst August von Hannover (1845–1923), oli maapaos ja suri kohapeal
• Friederike von Hannover und Cumberland (1848–1926), Hannoveri koja liige, elas kohapeal
• Marie von Hannover und Cumberland (1849–1904), Georg V tütar, elas ja suri kohapeal
• Printsess Thyra (1853–1933), Christian IX tütar, elas ja suri kohapeal
• Margarete Sophie von Österreich (1870–1902), Habsburgide koja liige, suri kohapeal
• Maria-Luise von Hannover-Cumberland (1879–1948), Ernst August von Hannoveri laps
• Friedrich Franz IV (1882–1945), viimane Mecklenburgi suurhertsog, abiellus kohapeal
• Alexandra von Hannover und Cumberland (1882-1963), viimane Mecklenburg-Schwerini suurhertsoginna, sündis ja abiellus kohapeal
• Ludwig Rudolph von Hannover, (1955–1988), Hannoveri koja liige, suri kohapeal

Vaata ka

• Straßenbahn Gmunden, linnatramm