Gjon Buzuku [djon buz'uuku] (16. sajand) oli albaania katoliku vaimulik, kes kirjutas esimese teadaoleva albaaniakeelse trükitud raamatu.

Gjon Buzuku oli pärit Põhja-Albaaniast ja elas tõenäoliselt Veneetsias või Veneetsia lähedal. On ka oletatud, et ta oli kahe Põhja-Albaania piiskopkonna piiskop. On väidetud, et Buzuku oli munk.

Lehekülg raamatust

Ta kirjutas 20. märtsist 1554 kuni 5. jaanuarini 1555 ja avaldas katoliku missaraamatu tõlke albaania keele geegi murdesse, mille maht oli 188 lehekülge. Vatikani apostellikus raamatukogus on säilinud selle raamatu ainus teadaolev eksemplar, millel on puudu frontispiss ja esimesed 16 lehekülge. Seetõttu pole teada raamatu täpne pealkiri ega ilmumisaasta. Raamatu avastas 1740 Shkupi albaania peapiiskop Gjon Nikollë Kazazi. Teistes raamatukogudes on kolm originaali fotokoopiat, sealhulgas üks Tiranas. 1996. aastal ei suutnud raamatukoguhoidjad originaali leida. Seda oli viimati kasutatud 1984. aastal. Eqrem Çabej kirjutas 1968 raamatu kohta monograafia.

Oletatakse, et raamat võidi trükkida Shkodëris. Teise versiooni järgi trükiti see Veneetsias.

Raamatus on ära toodud tähtsamate kirikupühade liturgiad. On ka talituste ja palvete tekste ning osi katekismusest. Igal leheküljel on kaks veergu. Initsiaalid on kaunistatud. Grammatika ja sõnavara on arhailisem kui 17. sajandi geegi tekstides. Keeleajaloo seisukohast on tekst väga väärtuslik. Sõnavara on küllaltki rikas. Arhailise teksti lugemist hõlbustab see, et raamatus on palju katkendeid Piiblist. Tõlgitud on suurem osa Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumist. Psalmid, Jesaja raamat, Jeremija raamat ning 1. ja 2. kiri korintlastele ja Saalomoni tarkusesõnad on rikkalikult illustreeritud.

Kirjaviis on omapärane. Kasutatakse ladina kirja, mida on täiendatud lisatähtedega. Ortograafia ja sõnavara järjekindlus näib viitavat varasema kirjatraditsiooni olemasolule.

Albaania keeles on raamat tuntud pealkirja all Meshari (Missaraamat). Kõik, mida me autori kohta teame, pärineb raamatu kolofoonilt, mille Buzuku ise albaania keeles kirjutas.

Kolofooni tõlge:

Mina, isa Gjon [Johannes], Bdek [Benedictus] Buzuku poeg, võtnud arvesse, et meie keeles pole Pühakirjast olemas midagi arusaadavat, soovisin meie rahva pärast proovida, niipalju kui suutsin, valgustada nende vaimu, kes saavad aru, et nad mõistaksid, kui vägev on Issand ja kui andestav nende vastu, kes teda kõigest südamest armastavad. Ma palun Sind alates tänasest päevast käia sagedamini kirikus, et kuulda Jumala sõna. Kui Sa seda teed, siis olgu Issand Sulle armuline. Need, kes on tänase päevani kannatanud, ei pea enam kannatama. Olgu Sa Jumala äravalitu. Tema saab olema Sinuga igal ajal, kui Sa oled õige ja hoidud ülekohtust. Kui Sa nõnda teed, siis Issand annab Sulle järelkasvu, sest Sinu saak kestab lõikuseni ja Sinu lõikus kestab külvini. Mina pealegi soovin lõpule viia oma töö, kui see on Jumalale meele järele. Ma alustasin seda aastal 1554 märtsikuu 20. päeval ja lõpetasin selle aastal 1555 jaanuarikuu 5. päeval. Kui ma olen juhtumisi vigu teinud, siis ma palun, et minust õpetatumad parandaksid need. Sest mind ei peaks üllatama, kui ma olen vigu teinud, see on päris esimene teos, suur ja raske meie keelde ümber panna. Nendel, kes selle trükkisid, oli suuri raskusi ja nõnda ei saanud nad jätta vigu tegemata, sest mina ei saanud kogu aeg nende juures olla. Hooldades kirikut pidin ma teenima kahes kohas. Ja nüüd ma palun Teilt kõigilt, et Te paluksite minu eest Issandat.

Gjon Buzuku nime kannab kirjastus Prištinas.

Välislingid muuda