Georgi Bašarin
Georgi Prokopjevitš Bašarin (jakuudi keeles Георгий Прокопьевич Башарин; 21. märts (vkj 12. august[1]) 1912 Botorusski uluss, Jakuudi oblast – 18. aprill 1992) oli jakuudi ajaloolane ja ühiskonnategelane, Vene NFSV teeneline teadustegelane.
Ta oli Jakutski Riikliku Ülikooli ajaloodoktori kraadiga õppejõud, üldajaloo kateedri professor (1989–1992). Tema peamised uurimisteemad olid agraarsuhete ajalugu Jakuutias, Jakuutia rahvaste sotsiaalne kord, Siberi ala lülitamine Vene riigi koosseisu, jakuudi rahva ajaloolis-kultuuriline pärand ja Siberi rahvaste ajaloo historiograafia.[1]
Bašarin sattus 1950. aastal "kodanliku natsionalistina" põlu alla. 1956. aastal ennistati ta tööle ja lubati tal teist korda kaitsta doktori väitekirja.[2]
Aastatel 1966–1992 oli ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimelise riikliku preemia määramise komisjoni esimees.
Haridus ja töökäik muuda
Bašarin õppis aastatel 1934–1937 Jakutski pedagoogilises instituudis, kuid lõpetas 1938. aastal Karl Liebknechti nimelise Moskva Riikliku Pedagoogilise Instituudi.[1] Ta töötas esialgu Jakutski pedagoogilises instituudis (1938–1940), seejärel Jakuudi ANSV RKN juures asuvas keele- ja kultuuriinstituudis (1941–1944).[1] 1943. aastal sai ta ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga Jakuudi kirjanduse rajajatest Aleksei Kulakovskist, Anempodist Sofronovist ja Nikolai Neustrojevist.
Aastatel 1949–1953 oli ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia Jakutski filiaali Jakuudi Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituudis teadur.[1] 1950. aastal kaitses ta NSV Liidu Ajaloo Instituudis ajaloodoktori kraadi väitekirjaga agraarsuhete ajaloost.
1960. aastast töötas ta Jakutski Riikliku Ülikooli üldajaloo kateedris.[1] Aastatel 1964–1966 oli ta ajaloo-filoloogiateaduskonna dekaan.
Tunnustus muuda
Teoseid muuda
- 1944 – "Три якутских реалиста-просветителя". Якутск
- 1956 – "История аграрных отношений в Якутии (60-е годы XVIII — сер XIX в.)". Москва