Georg von Syburg zu Wischlingen
Georg von Syburg zu Wischlingen (ka Sieburg zu Wisslingen, Sieberg zu Wyschlingen, Siberch jne) oli Liivimaa ordu liige, Dünaburgi komtuur Vene-Liivimaa sõja alguses (1558–1559) ning Liivi ordu mitmekordne saadik Saksa-Rooma riigis aastatel 1554–1561.[1]
Syburgi vanemad olid Jürgen von Syburg zu Wischlingen ja Anna von Plettenberg. Enne 1540. aastat sai temast Saksa ordu Liivimaa haru liige ja ta õppis 1540. aastatel nii Wittenbergi kui ka Rostocki ülikoolides (immatrikuleeriti vastavalt 1540. ja 1544. aastal). Aastatel 1544–1545 oli ta Aizkraukle linnusekomtuur (Hauskomtur), 1550. aastal täitis ta sama ametit Võnnus ning 1551–1558 Riias. Riia peapiiskopi Wilhelm ovn Hohenzollerni väitel olevat Syburgi sugulane, toonane Dünaburgi komtuur ja hilisem ordumeister Wilhelm von Fürstenberg soovinud temast millalgi 1550. aasta paiku teha Riia toomhärrat, kuid tema asemel sai toomkapiitlisse Hieronymus Commerstadt[2]. 1551. aasta lõpus osales Syburg Riia linnusekomtuurina kokkuleppe sõlmimisel Riia peapiiskopi ja linna vahel.[3]
1558. aastal, pärast sõja puhkemist Venemaaga, sai Syburgist Dünaburgi komtuur. Kõige rohkem on tema kohta teavet seoses diplomaatilise tegevusega Saksa-Rooma riigis Liivi sõja alguses. Juba samal aastal oli ta ordu saadikuks Taani kuninga juures ning seejärel saadeti Syburg Lübeckisse, et ta võtaks kinni Tallinna endise komtuuri Franz von Siegenhoveni, kes ordulinnuse Christoph von Münchhausenile, isehakanud Taani asehaldurile üle andis ning seejärel Saksamaale pages. Komtuur arreteeriti lühikeseks ajaks tema palve peale Lübeckis, kuid Taani kuningas kostis tema eest ning too sai pakku. Syburg jäi aga Saksamaale edasi ning esindas ordut ka 1559. aasta Augsburgi riigipäeval. Seal otsustati Liivimaale anda suhteliselt ulatuslikku riigiabi: paluda välisvõimude sekkumist, saada tsaarile kiri, et ta sõja Liivimaal lõpetaks ning maksta Liivile 100 000 kuldnat toetusraha. Ehkki reaalne abi jäi väheseks (raha kokku ei saadudki), andis Augsburgi riigipäev Liivimaale lootust Saksa riigi toetusele ning motiveeris ordu iseseisvusmeelset tiiba kuni 1560. aasta augusti sündmusteni (Härgmäe lahing ning Viljandi langemine) iseseisvuspoliitikat ajama. Syburg jäigi aga Saksamaale, kus ta 1561. aastal ostis Liivi ordule kuulunud Bremeni komtuurkonna ja Lübeckis asuva Liivi ordu maja ning müüs need 1564. aastal vastavalt Bremeni ja Lübecki linnale. 1566. aastal ta abiellus.
Salomon Henningu kroonikale eessõna kirjutanud David Chytraeuse andmetel oli Syburg veel 1590. aasta paiku hertsoglik nõunik Jülichis (Jülich-Kleve-Bergi hertsogi juures) ja Blankensteini komandör.[4]
Ka tema vennad Jasper ja Eberhard, nagu ka kaugem sugulane Christoph von Syburg zum Busch, olid Liivimaa orduharu liikmed.
Viited muuda
- ↑ Syburg asus Liivimaalt teele detsembris 1553, Saksamaale jõudis ta aga järgmisel aastal. Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551-1557): Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und den ostpreussischen Folianten. Bearbeitet von Stefan Hartmann. Köln [etc.]: Böhlau, 2005. Veröffentlichungen aus den Archiven Preussischer Kulturbesitz; Bd. 57, nr 1596.
- ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551-1557), nr 1528.
- ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551-1557), Nr. 1542.
- ↑ http://department.monm.edu/history/urban/books/Henning.%20Part%20One%201554-1562.htm
Kirjandus muuda
| Eelnev Gotthard Kettler |
Dünaburgi komtuur 1558–1559 |
Järgnev puudus |