Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel. See oli Liivi ordu viimane välilahing.
| Härgmäe lahing |
|---|
|
Osa Liivi sõjast |
| Toimumisaeg |
2. august 1560 |
|---|
| Toimumiskoht |
Õhne jõgi, Läti |
|---|
| Tulemus |
Moskva võit. |
|---|
| Osalised |
|---|
|
|
| Väejuhid või liidrid |
|---|
|
|
| Jõudude suurus |
|---|
| orduratsanikke umbes 500 |
Venelasi umbes 12 000 |
|
| Kaotused |
|---|
|
|
Lahingu eel avastasid väljale hobuseid söötma läinud sakslased väikese vene väe, kes põgenes. Ordu väerühm, umbes 500 ratsanikku, maamarssal Philipp Schall von Belli juhtimisel, arvates, et venelasi on kõigest kuni 500, tungis keskpäeval, kui vaenlane parajasti puhkas, neile peale. Rünnati vahtkonda, kes põgenes laagrisse. Selgus aga, et see oli Viljandi poole liikvel olnud suurem sõjavägi, umbes 12 000 meest. Hõlpsa vaevaga piirasid venelased otse laagri varitsusse tormanud ründajad ümber ja purustasid nad täielikult. Vähestel läks korda põgeneda. Sakslasi langes või võeti vangi 261. Venelasi sai surma 14 vankritäie jagu. See oli raske löök Liivi ordule, sest siin sai surma ja langes vangi palju kõrgemaid väepealikuid.
Härgmäe lahing tegi ordu ja kogu Liivimaa seisundi väga raskeks. Siitpeale ei suutnud orduvägi enam välivõitlusi pidada. Ta kaitses end veel ainult linnustes.
Vangi langenud maamarssal Philipp Schall von Bell viidi Moskvasse, kus hukati, teised vangilangenud hukati aga Pihkvas.
