Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsikust; sõjaväelase kohta vaata artiklit Georg Liidja (sõjaväelane)

Georg Liidja (4. august 1933 Tallinn12. juuni 2017[1]) oli eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

HaridusRedigeeri

1952. aastal lõpetas ta Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkooli ja 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Õpinguaastatel valis ta kitsamaks erialaks optika ning selle kaudu sattus ta rektor Feodor Klementi luminestsentsikoolkonda. Füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi kaitses ta 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli juures ja füüsika-matemaatikadoktori kraadi 1980. aastal ENSV TA Füüsika Instituudi juures.

TeenistuskäikRedigeeri

Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle TA Füüsika ja Astronoomia Instituuti (nüüd TÜ Füüsika Instituut), kus hakkas uurima eksitonseisundeid ja nendega seotud nähtusi leelishalogeen-kristallides. 1967 valiti ta madalate temperatuuride sektori juhatajaks. Alates 1982. aastast töötas ta Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis vanemteadurina.

TeadustööRedigeeri

Georg Liidja uurimistöö märksõnadeks oli luminestseerivate kristallide füüsika, krüogeeniatehnika optilises spektroskoopias ja kiiritatud bioapatiitide raadiospektroskoopia. Tahkisefüüsikas on ta selgitanud kiirguse toimet kristallidesse, selle mikroprotsesse ja -mehhanisme. Ta osales footonite paljunemisnähte avastamisel kristallfosfooride fotoluminestsentsis. Ta on arendanud vaakumultraviolett-spektroskoopiat vedela heeliumi temperatuuridel ja sooritanud esmakordselt luminestsentsiuuringuid ülimadalale temperatuurile (alla 1 kelvini) jahutatud kristallidega.

Ta on avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on füüsika alal kaitstud kuus kandidaadiväitekirja ja üks filosoofiadoktori väitekiri. Ta on olnud paljude aastate jooksul üliõpilastööde konkursikomisjoni esimees.

LiikmesusRedigeeri

Ta oli ka Inglismaa Füüsikaühingu liige.

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri