Vikipeedia

Florine Stettheimer

Ameerika Ühendriikide kunstnik

Florine Stettheimer (19. august 1871 – 11. mai 1944) oli juudi päritolu ameerika modernistlik maalikunstnik ja disainer. Teda peetakse 20. sajandi üheks esimeseks feministiks ja džässiajastu ikooniks.[1]

Florine Stettheimer
Florine Stettheimer oma koduaias. 1917–1920
Sündinud 19. august 1871
Rochester, New York, USA
Surnud 11. mai 1944 (72-aastaselt)
New York, USA
Rahvus ameeriklane

Florine Stettheimer maalis taotluslikult naiivseid, värvirohkeid ja ühiskonnakriitilisi teoseid.[2]

Lapsepõlv ja haridustee muuda

Florine Stettheimer sündis New Yorgi osariigis Rochesteri linnas 19. augustil 1871. Ta kuulus rikkasse juudi perekonda. Tema isa Joseph Stettheimer oli pankur, kes hülgas perekonna üsna ruttu, kuid tänu ema Rosetta jõukale päritolule ei pidanud Florine ega ta õed Carrie ja Ettie mugavast elustiilist loobuma. Florine alustas kunstiõpinguid New Yorgi kunstiüliõpilaste liidus (The Art Students League)[1]

Perekond kolis 1906. aastal Euroopasse, kus noort Florine’i mõjutasid sealsed populaarsed kunstistiilid nagu postimpressionism, fovism, ekspressionism ja sümbolism. Esimese maailmasõja puhkedes 1914. aastal kolisid Stettheimerid tagasi New Yorki. Kogu oma ülejäänud elu veetis Florine New Yorgis koos õdede ja emaga.[1]

Side õdedega muuda

Stettheimeri õdesid ühendas suur huvi kunsti vastu. Neid peeti 20. sajandi esimesteks feministideks. Carrie, Florine ja Ettie ei allunud ühiskonna survele kanda seelikuid ja kleite, vaid otsustasid pükste kasuks, nad suitsetasid ja suhtusid põlglikult kõigesse, mis puudutas romantikat: meestesse, abiellu, lastesse. Nad küll pidasid mehi flirtimisväärseteks, aga mitte millekski rohkemaks. Ükski õdedest ei abiellunud kunagi. Stettheimeri õed või „Stetties“, nagu nad end ise kutsusid, elasid pea elu lõpuni koos ning nende omavaheline tihe side väljendub ka Florine'i kunstis. Hoolimata oma jõukusest ja andekusest pidid Stettheimerid oma juudi päritolu tõttu hoidma Ameerikas madalat profiili ning olid kunstimaailmas pigem tõrjutud.[1]

Salongiõhtud muuda

Kui Florine koos ema ja õdedega tagasi New Yorki kolis, hakkasid nad oma korteris korraldama salongiõhtuid, kus käisid kohal paljud tolleaegsed olulised kultuuritegelased, näiteks maalikunstnikud Marcel Duchamp, Man Ray, Charles Demuth ja Marsden Hartley, kirjanikud Carl van Vechten ja Francis Picabia.[2][3] Salongiõhtutel maalis Stettheimer tuntud külalistest portreesid ning kuna Florine ei avalikustanud oma teoseid laiemale üldsusele, olid need samad salongikülalised ka tema kunstiteoste peamine publik. Kokkusaamised ei piirdunud ainult Stettheimerite korteris toimuvate vestlusõhtutega. Aeg-ajalt renditi mõni mõis New Jersey rannikul või mujal maakohas ning veedeti üheskoos terve nädalalõpp, nautides elu ja olustikku.[3]

Maalikunst muuda

 
"Laupäeva pärastlõuna maal". 1917. Clevelandi kunstimuuseum, Cleveleand, USA

Florine Stettheimer maalis peamiselt enda ja sõprade rõõmuks.[4]Ta on nimetanud oma teoseid ka oma perekonna ja ringkonna elu dokumenteeringuks[3]. Pärast 1916. aastal toimunud näitust, mis ebaõnnestus, keeldus Florine oma teoseid laiemale avalikkusele eksponeerimast ning selleks puudus ka otsene vajadus, sest rahaliselt oldi väga heal järjel.[2]

Tal kujunes välja äärmiselt omapärane stiil, mida on kirjeldatud tantsulise ja fantaasiarikkana. Florine'i maalidele on omane elav koloriit, dekoratiivselt looklevad ja androgüünsed figuurid, uuenduslikud kompositsioonid ja julge materjalikasutus.[5][6]

Kui 1929. aastani tegutses Stettheimer peamiselt privaatse kunstnikuna ning maalis vaid enda ja sõprade meelelahutuseks, oli ta sunnitud pärast suurt majanduskriisi esinema ka laiemale avalikkusele. Nii hakkas ta maalima ka patriootlikel teemadel nagu näiteks seeria neljast maalist "Ameerika kunstikatedraalid" (Cathedrals of Art), kus ta ülistas kõike Ameerikale omast.[5] Siiski säilitas ta ühiskonnakriitilise meele ning lähenes kujutavale läbi omapärase huumoriprisma.[2] Stettheimer läks kunstiajalukku kui üks julgemaid ja fantaasiarikkamaid 20. sajandil tegutsenud kunstnikke.[6]

"Laupäeva pärastlõuna maal" (Sunday Afternoon in the Country) muuda

Selle teose aines pärineb Stettheimerite korraldatud salongiürituselt, kus Florine ja tema suhtlusringkond on läinud veetma nädalalõppu Stettheimerite suvekodusse Hudsoni jõe kaldal. Teosel on äratuntavad mitmed nende seltskonna liikmed. Näiteks on all vasakul nurgas kujutatud fotograaf Edward Steichenit üritamas jäädvustada maalikunstnik Marcel Duchampi. Punases riietuses naisterahvas on kujutus Florine'i nooremast õest Ettiest ning ülal paremas nurgas on autor kaasanud pildile ka iseenda lõuendiga.[7]

 
"Broadway katedraalid". 1929. Metropolitani muuseum, New York, USA

"Ameerika kunstikatedraalid" muuda

"Ameerika kunstikatedraalid" on maalisari, mis koosneb neljast maalist, kuid kunstnik suri enne, kui jõudis sarja täielikult lõpetada.[2]Neli teost on nimetatud järgmiselt: nimiteos "Ameerika kunstikatedraalid", "Broadway katedraalid", "Viienda avenüü katedraalid" ja "Wall Streeti katedraalid".[8]

"Ameerika kunstikatedraalid" (Cathedrals of Art) muuda

Teos on New Yorgi kunstimaailma portree. Pildil on lihtsustatud versioonid kolmest suuremast New Yorgi kunstimuuseumist ja nende kollektsioone on vaatlemas erinevad inimesed.[8]

"Broadway katedraalid" (Cathedrals of Broadway) muuda

 
"Wall Streeti katedraalid". 1939. Metropolitani muuseum, New York, USA

Teos valmis 1929. aastal ning kujutab mitmekülgset teatrit, kus näidatakse nii filme kui live-etendusi. Must-valgel kinolinal on toonane New Yorgi linnapea Jimmy Walker avamas pesapallihooaega ning ekraani alla on paigutatud keerulise kompositsiooniga lava-show. Teose ülaosas on kujutatud mitme suure teatri nimesid. Meeleolu maalil näib justkui maagilisena. Teos on inspireeritud raskest majanduslikust olukorrast USA-s, kui paljud inimesed põgenesid oma reaalsuse eest teatritesse ja kinodesse.[9]

"Viienda avenüü katedraalid" (The Cathedrals of Fifth Avenue) muuda

Selle teosega vaatab Florine Stettheimer New Yorgii kõrgklassi peale humoorikal ja ironiseerival pilgul. Maal kujutab vastabiellunud paari kirikust välja astumas. Maali ülaosas on New Yorgi kõige eksklusiivsemate kaubamajade nimed. Näiteks on "Tiffany's" kirjutatud juveelides ja "Altman's" on kirja pandud kodusisustuselementide abil. Kunstnik on kaasanud kompositsiooni ka enda ja õed: all paremas nurgas on näha kolme naisterahvast limusiinist väljumas.[10]

"Wall Streeti katedraalid" (The Cathedrals of Wall Street) muuda

Sellel teosel ühendab Stettheimer toonased suurimad finantsasutused ja avaliku elu tegelased, et viidata poliitika ja suurte ettevõtete omavahelistele soojadele suhetele. New Yorgi börsihoone fassaadil on kujutatud austusavaldusena president Theodore Roosevelti. Samas on hoiatuseks ahvatluste eest lisatud teosele päästearmee liikmed. Jälle on kunstnik kaasanud maalil ka iseend. Florine’i näeme seismas lillekimbuga president George Washingtoni skulptuuri jalamil.[11]

Galerii muuda

  •  
    "Piknik Bedford Hillsis". 1918. Pennsylvania Kunstiakadeemia, USA
  •  
    "La Fete a Duchamp". 1917. Erakogu, New York
  •  
    Alasti autoportree. 1915-1916. Columbia Ülikooli raamatukogu, New York
  •  
    "Rahulik järv". 1919. Kunstimuuseum, Boston, USA
  •  
    "Viienda avenüü katedraalid". 1931. Metropolitani muuseum, New York
  •  
    "Ameerika kunstikatedraalid". 1942. Metropolitani muuseum, New York

Elu lõpp muuda

Florine Stettheimer suri 1944. aastal, olles 72 aastat vana. Tema elu ajal ei osatud teda kui oma aja väga olulist kunstnikku tunnustada[5]. Surivoodil palus ta õdedel hävitada kõik oma teosed, mis olid dokumenteering nende elust ja sellest, kellega nad suhtlesid, kuid noorem õde Ettie ignoreeris seda palvet ning pärandas kõik Florine'i teosed koolidele ja muuseumidele.[1] Tänu sellele sai Ameerika Kaasaaegse Kunsti Muuseum kaks aastat pärast tema surma korraldada neist näituse.[4]

Pärand muuda

Florine Stettheimer polnud küll oma elu ajal tunnustatud, peamiselt seetõttu, et ta töötas privaatselt ega jaganud oma kunsti väljaspool salongi seltskonda, kuid tänu tema nooremale õele Ettie'le on tema maalid tänapäeval laiema avalikkuse ees.2;1 Stettheimer oli oma ajastu ikoon ning üks esimesi feministe, keda meenutatakse ühe 20. sajandi julgeima ja fantaasiarikkama kunstnikuna.[6]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Reis, Victoria (2. august 2017). "The Stetties: Florine Stettheimer and Her Sisters". Vaadatud 26.11.2020.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Florine Stettheimer". Britannica. Vaadatud 28.11.2020.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Stettheimer sisters". Vaadatud 28.11.2020.
  4. ↑ 4,0 4,1 Editors of Phaidon Press (2001). The American Art Book. PHAIDON. Lk 215. {{raamatuviide}}: parameetris |autor= on üldnimi (juhend)
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Barbara Haskell (1999). The American Century: Art and Culture 1900-1950. New York: Whitney Museum of American Art. Lk 137.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 "FLORINE STETTHEIMER: PAINTING POETRY". Vaadatud 27.11.2020.
  7. ↑ "Sunday Afternoon in the Country". Vaadatud 28.11.2020.
  8. ↑ 8,0 8,1 "The Cathedrals of Art". Vaadatud 27.11.2020.
  9. ↑ "The Cathedrals of Broadway". Vaadatud 27.11.2020.
  10. ↑ "The Cathedrals of Fifth Avenue". Vaadatud 27.11.2020.
  11. ↑ "The Cathedrals of Wall Street". Vaadatud 27.11.2020.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Florine_Stettheimer&oldid=6438038"