Fatra-Tatra piirkond
Fatra-Tatra piirkond (slovaki keeles Fatransko-tatranská oblasť ) on mäestik Slovakkia lääneosas, Austria idaosas ja Poola lõunaosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest. Mäestiku kõrgeim tipp on Karpaatide kõrgeim tipp Gerlachovský štít (2654,4 m).
Geograafiliselt pole piirkond ühtne, see eristub rohkem geoloogiliselt.[1] Tegemist on Karpaadid tekitanud kerkemurrangu lasuva tiivaga. Mäestik on osa Sise-Karpaatidest. Sellest põhja jääb vöönd, kus pealenihe on tükati säilinud. Selle lõunapiiriks on Čertovica murrang.
Geoloogia
muudaTegemist on pangasmäestikuga, kus ülangud vahelduvad alangutega. Mäestik koosneb kahest ülangute vööndist. Sisemisse kuuluvad osalt Madal-Tatra (Ďumbieri Tatrad), Suur-Fatra, Choči mäestik, Žiar ja Tribeč. Varem arvati sellesse vööndisse ka Branisko, kuid tunneli rajamisel selgus, et see sarnaneb geoloogiliselt Vepori orogeense piirkonnaga. Välimise vööndi moodustavad Tatrad, Považský Inovec, Väike-Fatra, Strážovi mäestik, Väikesed Karpaadid ja Hundsheimi mäestik.[2]
Mäestiku vanima osa moodustavad kristalsed massiivid ja moondekivimid, mis tekkisid Hertsüünia kurrutuse käigus. Sel perioodil tekkis rohekilt ja amfiboliidifaatsiesed. Moondekivimite seas olid valdavad paragneiss ja amfiboliit, gneissi ja fülliiti tekkis vaid kohati. Tekkisid ka mõned graniitintrusioonid. Hiljem allusid sealsed aluskorra kivimid merede transgressiooni perioodil erosioonile.
Mesosoikumis tekkisid piirkonda settekivimid - lubjakivi ja liivakivi, mis katsid tekkinud aluskorra. Kriidiajastul allus piirkond taas orogeensetele protsessidele. Sel perioodil kujunes piirkonda kaks pealenihet - Fatra ja Hroni pealenihked. Need koosnesid valdavalt lubjakivist, merglist ja dolomiidist, sisaldades veidi ka kiltasid ja liivakivi. Fatra pealenihke kivimid pärinevad vahetult lõunasse jäävatelt aladelt, Hroni pealenihke puhul pole sealsete kivimite kujunemispaik teada.[1]
Kurrutuse järel oli piirkond tunduvalt tasasem kui praegu. Paleogeenis hakkasid varasemate murrangute baasil kujunema ülangud ja alangud, mis panid aluse praegusele pangasmäestikule. Taasalanud erosioon kulutas vähem kerkinud kristalseid kivimeid, mis paljanduvad mäestiku kõrgemates tippudes. Samal ajal on alangud hakanud täituma jõelist päritolu setetega.
Piirkonna järskude nõlvade rusukalded ja õhuke pinnas on vältinud sealsetel aladel ehitustöid. Nii on asustus ja hooned koondunud stabiilsematesse alangute vöönditesse. Samas ohustavad inimtegevust mitmel pool maalihked. Sealne põhjaveesüsteem on keerukas; seal vahelduvad erinevad vettpidavad kihid. Kõrgemate mägede kristalne tuumik on suureks veereservuaariks, kust pärinev vesi on väga madala mineralisatsiooni astmega. Teine kivimite tüüp, kuhu vesi koguneb, on karbonaatsed kivimid. Sealt pärinevad ka piirkonna mineraalveeallikad, millele on tüüpiline suur süsinikdioksiidi ja vääveltetraoksiidi sisaldus.[3]
Maastikurajoonid
muudaFatra-Tatra piirkond jaguneb omakorda mitmeks väiksemaks mäestikuks ja mäestikevaheliskes alanguks. Mäestikus eristatakse järgmisi maastikurajoone:[4]
Asend
muudaFatra-Tatra piirkond piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:
- loodes Slovaki-Moraavia Karpaatidega
- läänes Viini nõoga
- lõunas Slovaki maagimäestiku, Kisalföldi ja Slovaki keskmäestikuga
- põhjas Kesk-Beskiididie ning Podhale-Magura piirkonnaga;
- lõunas ja idas Lučeneci-Košice alanguga;
- läänes Slovaki keskmäestikuga.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Hók, J., Kahan, Š., Aubrecht, R., 2001. Geológia Slovenska. Univerzita Komenského, Bratislava, 43 lk.
- ↑ Plašienka, D., 2006: Princípy regionalizácie geologickej stavby Malých Karpát a Považského Inovca. Teoses: Kováč, M., Dubíková, K., Nové metódy a výsledky v geológii Západných Karpát. Zborník 2006, Univerzita Komenského, Bratislava, lk. 51 – 56
- ↑ Matula, M., Melioris, L., 1982; Úvod do inžinierskej geológie a hydrogeológie. Univerzita Komenského v Bratislave, 166 lk.
- ↑ Mazúr, E., Lukniš, M. 1986: Geomorfologické členenie SSR a ČSSR. Časť Slovensko. Slovenská kartografia, Bratislava