Horehronie tasandik

maastikurajoon Slovakkias

Horehronie tasandik (Slovaki Horehronské podolie) on maastikurajoon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Fatra-Tatra piirkonnast. Selle regiooni kõrgeim tipp on Kačelák (677 m), madalaim koht asub Hornádi jõe ääres (400 m).

Horehronie tasandiku asukoht Slovakkias (tähistatud punasega)
Lopej nõgu

Tasandikul asub 26 küla; sinna jääb ka Brezno linn. Tegemist on Hroni jõe ülemjooksuga. Kõrgeim tipp on Skalka (1097,9 m), madalaim koht asub Hroni orus (405 m).

Tasandiku idaosa kivimiteks on paragneiss, gneiss ja migmatiseerunud gneiss. Seal leiduv amfiboliit tekkinud paleosoikumi alguses. Tasandiku keskosas esinevad Eotseenis ja Oligotseenis tekkinud liivakivid ja kildad. Väike piirkond läänes on Triiase kiltade, liivakivi ja lubjakivi esinemisalaks. Kohati leidub karsti ja mineraalveeallikaid.

Tasandik on oma metsad valdavalt kaotanud, puid esineb väiksemate saludena, kui välja arvata suurem pöögimetsamassiiv Breznost põhja pool.

Nõos eristatakse nelja alampiirkonda. Idapoolseim on Heľpa tasandik (madalaim koht 500 m). Seal asub 104 ha suurune Meandre Hrona looduskaitseala.

Sellest läände jäävad tasasem Brezno nõgu (madalaim koht 470 m), kus asub Brezno linn, ja rahutuma reljeefiga Bystrianske podhorie (madalaim koht samuti 470 m). Viimases piirkonnas asub Bystrá koobas. Seal asuvad ka looduskaitsealused alad Suchá dolina, Horné lazy ja Brezno kalju.

Läänepoolseim osa kannab nime Lopej nõgu (madalaim koht 405 m). Sinna jäävad Mačková ja Predajnianska slatina looduskaitsealad.

Asend muuda

Horehronie tasandik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:

Viited muuda

  1. KOČICKÝ, Dušan; IVANIČ, Boris. Geomorfologické členenie Slovenska [online]. Bratislava : Štátny geologický ústav Dionýza Štúra, 2011

Välislingid muuda