Evald Karotoom

Evald Karotoom (ka Karutam, Karrotom; 16. november 1914 Tiilimaa küla, Paadrema vald, Läänemaa – 9. september 1946 Vorkutlag, Vorkuta, Komi ANSV) oli eesti sõjaväelane (leitnant).

Elulugu

Karotoom lõpetas 1938. aastal Eesti Aleksandri Alampõllutöökooli agronoomina. Ajateenistuse läbis ta kaitseväes aastatel 1938–1939, 1940. aastal sai allohvitseriks. 1941. aasta oktoobris astus Omakaitsesse ja oli Kaitseliidu Harju maleva V pataljoni rühmaülem Pirital. 1942. aastal viidi ta üle Nissi valda Harju maleva III pataljoni adjutandiks.

Vahistati oktoobris 1942 Saksa julgeolekuteenistuse SD poolt süüdistatuna saksavastases agitatsioonis ja relvade kogumises. Põgenes SD vanglast Tõnismäel märtsis 1943 (võttes kaasa SS-ohvitseri mundri) ja varjas end Kloostri metskonnas Lüüsi metsavahi Uno Sessmanni juures. Augustis 1943 põgenes Soome, oktoobris 1943 tõi paadiga Eestist ära ka oma naise ja tütre. Lõi side admiral Pitkaga, kes saatis ta 22. augustil 1944 Eestisse ülesandega formeerida löögiüksus. Evald Karotoom oli Pitka löögiüksuse üks komandöre.

1944. aasta septembri lõpus koondas Karotoom Lüüsi metsavahi juures metsavendade salga. Ta otsis võimalusi Soome põgenemiseks, oli sides Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ja Tiefi valitsuse liikmetega.

Karotoom langes vangi 23. novembril 1944 Tallinnas. Tribunal määras talle 15. novembril 1945 Vene NFSV Krk §58-1a, §58-11 alusel karistuseks 20 + 5 aastat sunnitööd. Ta põgenes 1946. aasta septembris koos poolakast kaasvangiga Vorkutlagist, tabati ja lasti laagri värava ees maha.