Euroopa Nõukogu peasekretär

Euroopa Nõukogu peasekretäri määrab Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse põhjal viieks aastaks ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Peasekretärile usaldatakse vastutus nende eesmärkide täitmise eest, milleks Euroopa Nõukogu 1949. aasta 5. mail Londonis asutati: saavutada liikmesriikide vahel suuremat ühtsust nende ühiseks pärandiks olevate ideaalide ja põhimõtete kindlustamisel ja täide viimisel ning lihtsustada nende majanduslikku ja ühiskondlikku arengut.

Peasekretär Marija Pejčinović Burić

Kuigi peasekretäri võimupädevus ei ole selgesti piiritletud, on peasekretäril tegelikult igakülgne vastutus Euroopa Nõukogu tööprogrammi ja eelarve strateegilise juhtimise eest ning ta teostab järelevalvet asutuse ja sekretariaadi igapäevase toimimise üle.

Peasekretärid muuda

Euroopa Nõukogu peasekretärid
Riik Peasekretär Astus ametisse Lahkus ametist
  Horvaatia Marija Pejčinović Burić 18. september 2019
  Norra Thorbjørn Jagland 1. oktoober 2009 18. september 2019
  Suurbritannia Terry Davis 1. september 2004 31. august 2009
  Austria Walter Schwimmer 1. september 1999 31. august 2004
  Rootsi Daniel Tarschys 1. juuni 1994 1. september 1999
  Prantsusmaa Catherine Lalumière 1. juuni 1989 31. mai 1994
  Hispaania Marcelino Oreja Aguirre 1. oktoober 1984 1. juuni 1989
  Austria Franz Karasek 1. oktoober 1979 1. oktoober 1984
  Lääne-Saksamaa Georg Kahn-Ackermann 17. september 1974 17. september 1979
  Austria Lujo Tončić-Sorinj 16. september 1969 16. september 1974
  Suurbritannia Peter Smithers 16. märts 1964 15. september 1969
  Itaalia Lodovico Benvenuti 19. september 1957 15. märts 1964
  Prantsusmaa Léon Marchal 21. september 1953 24. september 1956
  Prantsusmaa Jacques Camille Paris 11. august 1949 17. juuli 1953

Poleemika 2009. aasta valimiste ümber muuda

2009. aasta 12. mail teavitas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee Euroopa Nõukogu Parlamentaarset Assambleed, et peasekretäri kohale oli vaid kaks kandidaati: Thorbjørn Jagland (endine Norra peaminister) ja Włodzimierz Cimoszewicz (endine Poola peaminister). Sellega oli komitee lükanud tagasi Belgia üleskutse lisada veel kaks isikut kandidaatide nimekirja. Juhuslikult olid mõlemad eelpool mainitud kandidaadid ühel ajal peaministrid (1996-1997) ning mõlemad olid ka sotsiaaldemokraadid. 23. juunil otsustas assamblee lükata valimised edasi vähemalt kuni oma septembris toimuva istungjärguni, jättes seega peasekretäri koha alates 1. septembrist tühjaks.[1]

Parlamentaarsele Assambleele tekitas pahameelt, et Ministrite Komitee oli nimekirjast eemaldanud kaks kandidaati: Belgia senaatori Luc Van den Brande ja Ungari parlamendiliikme Matyas Eorsi, kes olid mõlemad Parlamentaarse Assamblee liikmed.[2] 2009. aasta 11. septembril ilmunud artikliks kommenteeris tekkinud olukorda ka ajakiri Le Monde ning nentis, et tulevane peasekretär saab enda juhtida kriisis oleva institutsiooni.[3]

Sama aasta 30. septembril valiti peasekretäri ametisse Thorbjørn Jagland.[4]

Viited muuda

  1. Judith Crosbie (23.06.2009). "Council of Europe defers secretary-general vote". EuropeanVoice.com. Vaadatud 29.08.2009.
  2. Smyth, Jamie (12.05.2009). "Council to battle Russia on Protocol 14". Irish Times. Vaadatud 15.09.2009.
  3. Smolar, Piotr (11.09.2009). "Le futur secrétaire général du Conseil de l'Europe héritera d'une institution en crise". Le Monde. Vaadatud 15.09.2009.
  4. "THORBJORN JAGLAND ELECTED SECRETARY GENERAL OF COUNCIL OF EUROPE". panorama.am. 30.09.2009. Vaadatud 02.10.2009.

Välislingid muuda