Esimese astme mõrv (film)
"Esimese astme mõrv" on osaliselt tõestisündinud lool põhinev Ameerika Ühendriikide film, mis räägib kurjategija Henri Youngi elust. Peategelast mängib Kevin Bacon. 1995. aasta filmis osalevad teiste hulgas Christian Slater ja Gary Oldman, režissöör on Marc Rocco. Kevin Bacon võitis selle rolli eest 1996. aastal filmikriitikute assotsiatsioonilt parima näitleja auhinna.[1]
Tegevustik muuda
Seitsmeteistaastase orvuna varastab Henri Young (osatäitja Kevin Bacon) toidupoest viis dollarit, et toita oma puudust kannatavat nooremat õde ja ennast. Poemüüja püüab Henri kinni ja tema õde saadetakse orbudekodusse. Kuna toidupood tegutses ka postkontorina, käsitletakse seda pisivargust riikliku tähtsusega kuriteona Ameerika Ühendriikide postiteenistuse vastu. Young saadetakse karistust kandma Leavenworthi vanglasse Kansases ja ta ei näe oma õde enam kunagi. Hiljem viiakse ta üle Alcatrazi, kus ta osaleb koos kahe kaasvangiga põgenemiskatses.[2]
Põgenemiskatse ebaõnnestub, kuna üks vangidest, Rufus McCain (osatäitja David Michael Sterling), annab põgenejad üles. Karistuseks saadetakse Young üksikvangistusse ehk auku, mis asub Alcatrazi vangikoopas. Ta jäetakse sinna kolmeks aastaks ja lastakse kogu selle aja jooksul välja ainult 30 minutiks 1940. aasta jõululaupäeval, et siis kohe jälle tagasi saata. Young kaotab mõistuse. Kui ta lõpuks teiste hulka tagasi lastakse, tabab teda vangla sööklas psühhootiline episood ja ta ründab McCaini, torgates ta vanglatöötajate ning kaasvangide nähes lusikavarrega surnuks.
Young läheb San Franciscos kohtu alla esimese astme mõrva eest. Süüdistaja ja avaliku kaitsja büroodes peetakse juhtumi lahendit ilmselgeks. Juhtum antakse avalikule kaitsjale James Stamphillile (osatäitja Christian Slater), kes on hiljuti lõpetanud Harvardi Ülikooli õigusteaduskonna.[3] Pärast Youngi juhtumi asjaolude teada saamist üritab Stamphill hoopis Alcatrazi vastu kaebust esitada, väites, et vangla karmid tingimused ajasid vangi hulluks. Kohtuprotsess muutub väga politiseerituks ja riiakaks. Lõpuks mõistetakse Young süüdi tahtmatus tapmises, mitte esimese astme mõrvas. Ta saadetakse tagasi Alcatrazi, kus ta peagi sureb. Film lõpeb Youngi augus hoidmise põhisüüdlase, vangivalvur Milton Glenni (osatäitja Gary Oldman), süüdimõistmisega väärkohtlemises ja keeluga Ameerika Ühendriikide karistussüsteemis töötada.
Ajalooline taust muuda
Filmis on ajaloolisi sündmusi muudetud. Tõeline Henri Young, kes sündis 1911. aastal, oli paadunud pangaröövel. Ta oli vähemalt ühel juhul võtnud pantvangi ja 1933. aastal sooritanud mõrva, mille eest määrati talle eluaegne vanglakaristus. Enne 1936. aasta vangistust Alcatrazis oli ta Montana ja Washingtoni vanglates kinni istunud. Tõenäoliselt ei hoitud teda üksikvangistuses Alcatrazi vangikoopas, kuna need kongid oli kümme aastat varem suletud.[4] 1972. aastal vabastati Henri Young 61-aastaselt tingimisi Washingtoni vanglast, kuid ta rikkus vabastamise tingimusi ja kadus korrakaitsjate silmist. Tema asukohta ei avastatud.[5]
Filmi ideed pärinevad suuresti Youngi kohtuprotsessi ajal avaldatud ajaleheartiklitest. Ajalehe The San Francisco Examiner 16. aprilli 1941 numbris on kaitsja väidetele tuginedes öeldud, et Henri Young istus üle kolme aasta üksikvangistuses ja et ta pussitas McCaini ainult 11 päeva pärast üksikvangistusest vabanemist. Sellega soovitakse näidata, et surmavad löögid andis tegelikult Alcatrazi vanglasüsteem.[6][7]
Filmi tegemine muuda
Produtsent soovis filmis autentsust, seetõttu veetsid Kevin Bacon, Christian Slater ja Gary Oldman osa oma vabast ajast vangikongi lukustatuna. Kevin Bacon kaotas Henri Youngi rolli mängimiseks üheksa kilogrammi oma kehakaalust.
Ühe kohtustseeni filmimise katkestas 1994. aasta Northridge'i maavärin. Kevin Bacon oli sel hetkel käeraudadega laua küljes kinni. Ta varjus laua alla, samal ajal kui tohutu suur kristall-lühter tema pea kohal kiikus.[8]