Ernests Paukulis

Ernests Paukulis (perenime rööpkujud: Paukuls, Paukul, 13. detsember (ukj) 1872 Jaunsmiltene vald, Läti – 7. veebruar 1941 Riia) oli läti loomaarstiteadlane.^[1]

Elulugu

Ernests Paukulis oli kaupmehe poeg.^[1]

Õppis Riia linnagümnaasiumis, lõpetas 1899 Tartu Veterinaariainstituudi (TVI), veterinaariamagister (1901, TVI), väitekiri "Способы оживления при хлороформном обмирании", veterinaarmeditsiinidoktor (1903, Berni Ülikool; juhendaja professor Hugo Kronecker), väitekiri "Die Zuckungsformen von Kaninchenmuskeln verschiedener Farbe und Struktur". 1907 oli taas Bernis, uuris professor Theodor Langhansi juures atrioventrikulaarkimbu funktsioone ning töötas 1909–1910 Freiburgi ja Würzburgi ülikoolide laborites. Oli 1899–1901 TVI kliiniku assistent, 1901–1902 patoloogilise anatoomia prosektori abi, 1902–1916 üldpatoloogia eradotsent, 1917–1918 erakorraline ja korraline professor, 1919–1920 TÜ loomaarstiteaduskonna üldpatoloogia ja teraapia, farmakoloogia, toksikoloogia ning retseptuuri professor, 1920–1939 Läti Ülikooli meditsiiniteaduskonna üldpatoloogia kateedri juhataja ja professor, 1920–1922 ühtlasi ka veterinaarmeditsiiniteaduskonna dekaan.^[1]

Ernests Paukulis suri 7. veebruaril 1941 Riias, ta maeti Riia metsakalmistule.

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: veterinaarpatoloogia ja füsioloogia; uuris ühena esimestest loomade kasvajate histogeneesi. Tartu perioodil avaldas 19 teadustrükist.^[1]

Teoseid

К казуистике и гистогенезу гладкомышечных новообразований желудочно-кишечного канала. // Ж. научн. и практ. вет. мед. Юрьевского Вет. инст-та 1 (1906)
Le faisceau atrioventriculaire. // Comptes rendus de séancen de la Societé de Biologie 65 (1909)
Die formate Genese der abdominalen Nebenlungen. // Archiw für wissenschaftliche und praktische Tierheilkunde 39 (1913)
Железистые образования в гладкомышечной опухоле матки у собак. // Ж. научн. и практ. вет. мед. Юрьевского Вет. инст-та 9 (1916)
Infekcija un imunitāte. Rīga, 1935
Vispārīgās patoloģijas pamati. Rīga, 1939

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1931) 4/5, 131, 162–163
Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981. Trt, 1981, I, 4
Latviešu konversācijas vārdnīca. XVI. Riga, 1937/1938, 31268–31270
Виксна A. A. Первые латышские ветеринарныє врачи (до 1900 г.). // Из истории медицины. XIII. Рига, 1983, 97
Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[ETBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

[1]