Eric Arthur Heiden (sündinud 14. juunil 1958 Madisonis Wisconsini osariigis) on Ameerika arst ja endine kiiruisutaja, maantee- ja trekisõitja. Ta võitis viis individuaalset kuldmedalit ning püstitas 1980. aasta taliolümpiamängudel neli olümpiarekordit ja ühe maailmarekordi. Heiden oli neil olümpiamängudel edukaim sportlane, võites üksinda rohkem kuldmedaleid kui kõik riigid, välja arvatud Nõukogude Liit (10) ja Ida-Saksamaa (9). Ta on kõigi taliolümpiamängude ühe väljaande edukaim taliolümpialane. Ta andis samadel 1980. aasta mängudel sportlase olümpiavande. Tema treener oli Dianne Holum.

Eric Heiden
Eric Heiden 2007. aastal
Isikuandmed
Riik Ameerika Ühendriigid USA
Sünniaeg 14. juuni 1958 (66-aastane)
Sünnikoht Madison, Wisconsin, USA
Pikkus 184 cm
Kaal 84 kg
Medalid
Olümpiamängud
Kuld 1980 Lake Placid 500 m
Kuld 1980 Lake Placid 1000 m
Kuld 1980 Lake Placid 1500 m
Kuld 1980 Lake Placid 5000 m
Kuld 1980 Lake Placid 10 000 m
Maailmameistrivõistlused

17-aastaselt võistles Eric Heiden 1976. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis, saavutades 1500 m distantsil 7. ja 5000 m distantsil 19. koha. Seejärel osales ta kolmel maailmameistrivõistlusel ja tuli kolmel aastal järjest mitmevõistluse maailmameistriks.

Heiden on ikoon kiiruisutamise kogukonnas. Tema võidud on märkimisväärsed, kuna vähesed kiiruisutajad (ja sportlased üldiselt) on võitnud võistlusi nii sprindi- kui ka pikamaavõistlustel. Heiden on kiiruisutamise ajaloos ainus sportlane, kes on võitnud kõik viis võistlust ühel olümpiaturniiril ja ainus, kes on võitnud kuldmedali kõigil kavas olnud võistlusaladel. Mõni peab teda spordiajaloo parimaks kiiruisutajaks (sprindis ja pikkadel distantsidel). 1999. aastal ESPN-i SportsCentury 50 20. sajandi parima sportlase seas oli Heiden 46. kohal, ainus kiiruisutaja, kes nimekirja pääses. 2000. aastal nimetas üks Hollandi ajaleht teda kõigi aegade suurimaks uisutajaks.

Pilguheit Heideni treeningutele

muuda

Küsimus olümpiamängude pressikonverentsilt: "Kuidas te õega (Elisabeth Heiden) mõlemad nii erakordselt tugevad olete?" "Meil on hea treener. Me treenime väga kõvasti. Ja kogu see lugu teeb meile palju rõõmu."

See hea treener oli 28-aastane Dianne Holum, veetlev, energiline ja tugeva häälega naine. Skandinaavia sportlased ja reporterid algul ei uskunud: kas tõepoolest treenib maailma parimat kiiruisutajat naisterahvas? Dianne Holum tunneb asja. Kaheksa aastat varem tuli ta ise kiiruisutamises olümpiavõitjaks. Ta hoolitses alati selle eest, et tema hoolealuste meeleolu oleks hea ja treeningud vaheldusrikkad.

Nagu Heidenid, oli ka Dianne Holum pärit USA Wisconsini osariigist Madisonist. Seitse aastat oli möödunud sellest, kui ta avastas Ericu ja Elisabethi ning sellest ajast treenis ta neid tasuta. Ent mitte Madisonis, vaid 120 km eemal asunud uisurajal West Allises. See oli ainuke uisurada Ameerika Ühendriikides peale Lake Placidi. "Halvemaid treeninguvõimalusi polnud vist kusagil maailmas olemas," väitis Eric Haiden. Treeningurada oli vananenud. 100 meetrit eemal möödus kiirtee. Peale heitgaaside saastas ümbrust ka keemiatehas. Lähedal asunud tsemenditehasest lendlesid jäärajale tolmujäätmed ja jää muutus nüriks. Kuid ometi kujunes see trööstitu koht ameerika kiiruisutajate treeningpaigaks.

 
Heiden 1977. aastal
 
Heiden 1980. aastal
 
Heiden 1977. aastal
 
Eric ja Beth Heiden 1977. aastal Alkmaaris Hollandis

Tehnika uusimad saavutused ei olnud nende käsutuses. Näiteks Saksa DV kiiruisutajatele valmistas Lääne-Saksamaa firma Proplastic eritellimusel üliõhukesed võistlusdressid. Heidenite varustajatel Ameerikas tuli aga pähe midagi muud: Eric ja Beth startisid kuldsetes dressides Gold for the goldies ('kuld kuldsetele').

Kuid mitte tehnikas ei tulnud otsida Ericu edu salatust, vaid tema temperamendis ja tahtejõus. Eric Heide ei andnud endale armu. "Washington Posti" reporter T. Boswell nägi, kuidas Eric treeningureisilt Saksa FV-st tagasi tulnud, väsinuna West Allises uisurajale asus ja 25 korda 400-meetrise raja läbis.

Eric Heiden treenis kaks kuni kolm korda päevas. Kuid sellest oli talle vähe. Tal oli kodus köögi kõrvale sisse seatud niinimetatud "piinakambri", kus ta väsimatult tõstis üles kaalupomme. Kodu lähedal asuvasse parki ehitas ta 200 m raja, mille ta taaruval sammul väljasirutamatult 25 korda järgemööda läbis. See harjutus tugevdas tema reielihaseid, tema võimsad reied olid 73 cm ümbermõõduga.

Jääl jätkus tal jõudu minna kurvi maksimaalselt seestpoolt ja kummargil asendis. Nii saavutas ta kuni 70-kilomeetrise tunnikiiruse. Muidugi mõjus temalegi tsentrifugaaljõud, mis oli neli korda suurem tema kehakaalust, kuid ta suutis selle siiski võita. Kurvist väljus Eric kiiremini, kui ta sellesse sisenes.

Heidenite ema võttis oma lastele appi 32-aastase New Yorgi advokaadi Art Kaminsky, et see poja ja tütre asju ajaks, kuid Eric Heiden ei tundnud huvi selle vastu, et oma kuldmedaleid rahategemiseks kasutada, nagu seda tegid USA olümpiavõitjad Mark Spitz ja Bruce Jenner. Temale polnud seda vaja. Olümpiavõit ei tähendanud Erik Heidenile pääsu uude elusfääri. Ta oli harjunud suhtlema haritud inimestega. Selliseid inimesi võis sageli Heidenite majas näha.

Eric ei armastanud kärarikast ümbrust. Pärast olümpiamänge kavatses ta teha kanuumatka Kanadas, et seda maad tundma õppida. Hiljem pühendus ta meditsiini õpingutele.

Arstikarjäär

muuda

Eric Heiden lõpetas meditsiinierialal Stanfordi ülikooli 1991. aastal ja ortopeedilise residentuuri väljaõppe Davises California ülikoolis 1996. aastal, seejärel töötas aasta Spordimeditsiini kliinikus Alabamas Birminghamis. Ta naasis Californiasse, et praktiseerida Sacramentos ortopeedilise kirurgi erialal. Sel ajal oli ta ka NBA-s Sacramento Kingsi ja WNBAs Sacramento Monarchsi võistkonnaarst. Aastail 2002, 2006, 2010 ja 2014 oli ta USA kiiruisutamise olümpiakoondise meeskonnaarst. Ta avas spordimeditsiinipõhise praktika Murraya Utah' osariigis asuvas ortopeediahaiglas ja laiendas Heideni ortopeediat täiendava kontoriga Utah Park Citys.

Ta on käinud oma isa, kauaaegse ortopeedikirurgi Jack Heideni jälgedes Wisconsinis Madisonis.

2008. aastal avaldasid Heiden ja dr Massimo Testa liikumisõpetuse ja treeningukavade raamatu "Faster, Better, Stronger".

2009. aastal oli Heiden üks USA lühirajauisutajat J. R. Celskit abistavate arstide meeskonnast, kuna viimane toibus USA olümpiakatsete ajal väga halvast kiiruisutamise õnnetusest. Hoolimata sellest, et ta murdis endal luu ja see nõudis 60 õmblust, suutis Celski õigeaegselt taastuda 2010. aasta taliolümpiamängudeks Vancouveris, kus ta võitis pronksi nii meeste 1500 m lühirajauisutamises, kui ka 5000 m meeskonna lühirajauisutamises.

Isiklikku

muuda

Heiden kohtus Stanfordis õppimise ajal kaasüliõpilase Karen Drewsiga ja abiellus temaga 1995. aastal. Karen on kirurg. Neil on tütar Zoe, sündinud 2001. aastal. Nüüd elab Heiden Sacramentos koos oma naise Karen Drewsiga ning on ortopeediline kirurg ja spordimeeskonna arst. Ta oli 2002. aasta taliolümpiamängudel USA kiiruisumeeskonna arst.

Pärast 1980. aasta taliolümpiamänge pakuti Heidenile palju sponsorprojekte, kuid enamikust neist ta loobus, öeldes, et tal on piisavalt raha, ja eelistas anonüümsust.

Heiden valiti 1980. aastal L'Équipe'i poolt maailmameistrite meistriks. Samuti pälvis ta Ameerika agentuuri United Press Internationali aasta sportlase auhinna ja James E. Sullivani auhinna.

Maailmarekordid

muuda

Heiden uisutas karjääri jooksul 16 maailmarekordit:

Ala Tulemus Kuupäev Koht
1500 m juunior 2.02,75 18. jaanuar 1976 Madonna di Campiglio
5000 m juunior 7.30,23 20. veebruar 1977 Inzell
1500 m juunior 1.59,46 20. veebruar 1977 Inzell
Mitmevõistlus juunior 168.716 19.-20. veebruar 1977 Inzell
3000 m juunior 4.16,2 4. veebruar 1977 Montreal
5000 m juunior 7.23,54 5. veebruar 1978 Montreal
Mitmevõistlus juunior 166.584 4.-5. veebruar 1977 Montreal
3000 m 4.07,01 2. märts 1978 Inzell
1000 m 1.14,99 12. märts 1978 Savalen
Suur mitmevõistlus 162.973 11. veebruar 1979 Oslo
1000 m 1.14,99 17. veebruar 1979 Inzell
3000 m 4.06,91 18. märts 1979 Savalen
1000 m 1.13,60 13. jaanuar 1980 Davos
Sprindi mitmevõistlus 150.250 13. jaanuar 1980 Davos
1500 m 1.54,79 19. jaanuar 1980 Davos
10 000 m 14.28,13 23. veebruar 1980 Lake Placid

Välislingid

muuda